Aruteludel heitkogustega kauplemise süsteemi ja selle muutmisvajaduse üle on Eestis sagedaseks argumendiks toodud, et Eesti on süsteemi kaudu saanud kaks miljardit eurot, mille abil on ehitatud raudteid, ostetud ronge ja renoveeritud maju.

ERR uuris kliimaministeeriumilt, mida täpsemalt on aastate jooksul nende kahe miljardi euro eest Eestis ära tehtud.

Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles, et heitkogustega kauplemise süsteemi tulud on mõeldud investeeringuteks inimeste elukeskkonna parendamisse ja vähem saastava tehnoloogia kasutuselevõttu.

"Moel või teisel on see raha jõudnud pea igasse Eestimaa nurka näiteks renoveerimistoetuste, lasteaedade-hooldekodude korda tegemise, raudteeliikluse arendamise ja ettevõtete innovaatilistest algatuste toetamise kaudu. Tervikuna on Eesti heitkogustega kauplemise süsteemist netokasusaaja ehk saame sealt rohkem tulu, kui ettevõtted sinna maksavad," lausus Klaas.

Perioodil 2013.-2020. aastani on suurim osa ehk 118,503 miljonit kvoodiraha laekumisest ette nähtud energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamisele avaliku sektori hoonetes.

Ehkki see periood on lõppenud, ütles kliimaministeeriumi kommunikatsiooniosakonna kohusetäitja Karoli Noor, et kõik summad ei ole veel välja makstud. Eelarvesse on need kulud planeeritud ja projektid tegemisel.

Meede jagunes kaheks alammeetmeks: kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimine, mille abil muudetakse omavalitsustes 26 hooldekodu, lasteaedu ja muid omavalitsuste maju.

39,483 miljonit eurot kvoodiraha kulub katseprojektidele, mille eesmärk on toetada kliimamuutustega kohanemist ja muutuste mõju leevendamist.

See summa hõlmas ka Tallinnale 15 elektribussi ostmist ja laadimistaristu arendamist ning kahe soojuspuuraukudel põhineva soojuspumpjaama rajamist: Tallinnas Tiskres võimsusega kuni 74 kilovatti ja Roosna-Allikul kuni 400 kilovatti.

Lisaks sai rahvusraamatukogu endale soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi, mis sinna rekonstrueerimisel paigaldati.

Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis mõeldud meetme eelarve on 38,489 miljonit eurot. Eesmärk on hoogustada biometaani tootmist ja tarbimist ning toetuse abil on Eestis alates 2018. aastast toodetud 942 000 megavatt-tundi biometaani.

Korterelamute energiasäästumeetme eelarve oli 22,913 miljonit eurot. Selle eest rekonstrueeriti 19 kortermaja, 823 korterit ja kokku üle 49 000 ruutmeetri elamispinda, mis andis kokku energiasäästu 4240 megavatt-tundi aastas ehk võrreldes projektieelse ajaga säästeti 59 protsenti energiat. Meetme tegevused lõppesid 2024. aastal.

8,329 miljonit eurot kvoodiraha nähti ette rahvusvaheliseks koostööks Eestis arendatud lahenduste eksportimiseks. See tähendab, et maksti toetust Eestis välja töötatud või siin lisandväärtuse saanud lahenduste, teenuste ja toodete viimiseks arenguriikidesse, et aidata neil kliimamuutusi leevendada või nende mõjuga kohandada.

Niisuguseid projekte viidi ellu 27 ja need toimusid Keenias, Tansaanias, Ukrainas, Gruusias, Costa Rical, Namiibias, Aserbaidžaanis, Kasahstanis, Grenadas ja Bangladeshis.

Kõige väiksem osa 2013.-2020. perioodi laekumistest, 5,367 miljonit eurot suunati üleujutusriskide maandamiseks. Meetme eesmärk on hoida ära või vähendada üleujutustega seotud riskipiirkondades üleujutuste tagajärgi.

Avati kolm taotlusvooru, mille tulemusel tehti üheksa üleujutusohuga piirkonna uuringud ja üheksa ehituslikku projekti Paides, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Keilas, Kuressaares ja Hiiumaal.

Edasi arendati ka üleujutuste ja veetaseme kaugseirepõhist teenust, mille kaudu saab üleujutuste kohta ruumilist operatiivinfot keskkonnaagentuuri ilmateenistuse kodulehel.

Perioodi 2021-2029 kvoodiraha puhul on paljud kulutused alles ees, eelarved aga planeeritud vastavalt riigieelarvestrateegiale aastateks 2026-2029.

Uute elektrirongide soetamiseks tuli meetmest 56,175 miljonit eurot. 584,833 miljonit eurot on mõeldud Rail Balticu rajamise rahastamise toetuseks ning 50 miljonit eurot Rail Balticu veeremiga seotud varustuseks.

163,805 miljonit eurot kvoodiraha suunatakse avaliku sektori hoonete energiatõhususe arendamiseks ja seni on ära tehtud 26 projekti.

Kestliku ühistranspordi arendamiseks on 45 miljonit eurot ning selle eest saab Piirissaare-Laaksaare liinile hõljuki, Tallinnale elektribussid/trollid ning maakonnaliinidele vähese heitega sõidukid. Lisaks kulub sellest meetmest raha, et valmistada ette reisirongiliikluse taktipõhist liiklusgraafikut, pikendada platvorme ja rajada tunneleid ning arendada saarte ühenduse elektrilaevade kaldtaristut.

11,8 miljoni euroga toetatakse ühistranspordi ligipääsetavust ehk parandatakse ligipääsu Jäneda, Lehtse ja Nelijärve raudtee peatuskohtadele.

Kvoodirahast 103,045 miljonit eurot suunati Tallinna-Tartu, Tapa-Narva ja Lagedi-Muuga lõikudel raudteevõrgustiku elektrifitseerimisse ning Soodevahe ühisdepoo ning Rail Balticu ja Elroni rongide hooldusdepoo rajamisse.

18,4 miljonit eurot on ette nähtud, et arendada elektri- ja vesiniku laadimistaristut ning 10 miljonit vähese heitega sõidukite kasutuselevõtuks ehk elektriautode ja -jalgrataste soetamise toetuseks ja elektriautode laadimistaristu soetamise toetuseks kortermajade piirkondades.

Avaliku sektori hoonete energiatõhususe arendamise eelarve on 271,191 miljonit eurot, mille toel on seni tehtud ära 26 projekti. Selle meetme abil on ehitatud näiteks siseakadeemiale ühiselamu ja õppehoone.

59,550 miljoni euroga toetatakse kliimaenergiapoliitika eesmärkidega katseprojekte, näitena tõi kliimaministeerium välja muu hulgas loodusmaja ehituse ja Eesti-Läti ühise meretuulepargi Elwind eelarendamise.

Elektrihinna tõusu leevendusmeetmeks tuli kvoodirahast 78,551 miljonit eurot, millest 16 miljonit kulus elektrihinna tõusu leevendamiseks vähekindlustatud leibkondadele 2021.-2022. aastal ning 2022.-2023. aastal kulus samaks eesmärgiks meetmest 62,5 miljonit eurot.

Energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi sektoris on meetmes 57,160 miljonit eurot ning selle kaudu toetatakse vesinikuprojekte kolmes Eesti ettevõttes: Elcogen, Skeleton Technologies ja Stargate Hydrogen.

Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtuks eraldatakse 32,686 miljonit eurot ja avatud taotlusvooru kaudu sai toetust kolm projekti: rohevesiniku tehase rajamine Narva linna, mille taga on Elme Messer HYDG, Eesti Energia rohevesiniku terviklahenduse pilootprojekt ning Derivaat NH3 plaan toota roheammoniaaki Paldiskis.

25 miljonit eurot kvoodiraha on ette nähtud laevaehitusettevõtetele, et nad laevad taastuvenergiale ümber ehitaks ning 16,503 miljonit eurot suunati energiatõhusa parvlaeva ehitusse.

Omavalitsuste haridushoonete energiatõususe parandamiseks on kvoodirahast ette nähtud 14,54 miljonit eurot ja selle eest on näiteks Narva kesklinna gümnaasium ümber ehitatud.

Tervishoiuasutuste energiatõhususe tõstmise meetme kaudu on ette valmistatud Kuressaare ja Narva haigla uuendused, meetme eelarve on 3,529 miljonit eurot.

Kirde-Eestisse tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamiseks näeb riigieelarve strateegia ette kvoodirahast 37 miljoni euro kasutamise. Meetme raames investeeriti õhuseireradaritesse ja raadioluuresüsteemidesse, et vabastada osa Kirde-Eesti alasid riigikaitselistest kõrguspiirangutest.

Rahvusvahelise kliimapoliitikakoostöö jaoks läheb 16,2 miljonit eurot. See summa hõlmab arenguriikides kliimaeesmärkide saavutamist toetavate koostööprojektide toetamist ja abi andmist. Näitena tehtust tõi kliimaministeerium välja Timbeteri puidumõõtmistehnoloogia kasutuselevõtu Costa Rica metsamajanduse tõhustamiseks, Keenia pagulaslaagris rajatud päikeseenergial töötavad mobiilsed õppekeskused ning Tansaanias tehtud süsinikukrediidi programmi katserakenduse.

Kvoodirahast 15,765 miljonit eurot kulub rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste aruandluseks ning kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks. Meetme tulemusel valmib riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalik kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus.

16,650 miljoni euroga on plaanis teha uuringuid ja analüüse, mis panustavad kliimaeesmärkidesse, 10 miljoniga kaasrahastatakse kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud koostööprojekte kõrgkoolides ja omavalitsustes ning 3,6 miljonit läheb koostööprojektidele, millega parandatakse ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks.

Ökosüsteemide kaitset ja taastamist toetatakse CO2 rahast 10 miljoni euroga ning selle summa sisse kuuluvad looduskaitse-, sealhulgas taastamistööd, et saavutada elupaikade ja liikide soodsat seisundit. Näiteks on tehtud erakorralisi töid üksikobjektidel nagu Tülivere tamm ja Huuksi mõisapargi puud, et tagada nende säilimine ja ohutus.

Ida-Virumaal kliimaeesmärke toetavatesse tegevustesse panustatakse kuus miljonit eurot, metsastamise toetuseks 4,35 miljonit eurot ja erametsade kliimakindla majandamise toetuseks 3,775 miljonit eurot.

3,5 miljonit eurot kulub selleks, et viia suuremates põllumajandusettevõtetes läbi süsinikuaudit või tõsta nende ressursitõhusust. 1,8 miljonit aga suunatakse väikesaartele taastuvenergia lahenduse paigaldamiseks.

Üheksa miljoni euroga arendatakse energiasäästlikke valguslahendusi, muu hulgas vahetatakse kultuuriasutuste vanad lambid uute LED-lampide vastu, mis võimaldab 75-protsendilist energiasäästu.

6,5 miljonit eurot on ette nähtud vee-ettevõtetes reoveepuhastusele kulutatava elektrienergia hulga vähendamiseks.

Euroopa Liidu kümme liikmesriiki tegid hiljuti avalduse, et heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) tuleks ümber vaadata ning ehkki Eesti allkirjastanute hulgas ei olnud, kinnitas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et ka valitsuse hinnangul peaks süsteemi reformima.