Uudistekanali Euronews nähtud dokumendi kohaselt toetavad neli riiki heitkogustega kauplemise süsteemi, kuid soovivad tööstuse konkurentsivõime kaitsmiseks selgemaid, lihtsamaid ja võimalikult paindlikke reegleid. Nad kutsuvad Euroopa Komisjoni üles ümber tegema osa oma kavandatud süsinikuturu reformidest, hoiatades, et mõned tööstusharud võivad rangemate heitkoguse eeskirjade tõttu sattuda tõsise konkurentsisurve alla.

ETS nõuab rasketööstuse ettevõtetelt oma heitkogustega seotud süsinikusaaste eest tasumist. Süsteem on saanud korduvalt kriitikat mitmelt EL-i riigilt ja tööstusharult elektrienergia hinnatõusu eest ning seepärast, et kvoodiostmise surve tõttu kaotavad ettevõtted oma konkurentsivõimet Hiina ja USA ettevõtetega võrreldes.

Euroopa Komisjon peaks lähiajal esitama oma ettepanekud ETS-i reformimiseks, mille mõned aspektid on juba avalikuks tulnud. Dokumendis hoiatavad Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania, et komisjoni kavandatud uus meetod tasuta süsinikukvootide arvutamiseks võib sundida ettevõtteid vähendama heitkoguseid kiiremini, kui paljud tööstusharud realistlikult suudavad.

Nende reaktsioon on vastus komisjoni hiljutisele kavatsusele anda tööstusharudele senisest vähem tasuta saastekvoote. Tasuta saasteload on meede, mis peaks aitama sellistel ettevõtetel jääda konkurentsivõimeliseks nende riikide ettevõtetega, kus on leebemad kliimareeglid.

"Praeguses olukorras võib see kiirendada meie tööstuse delokaliseerimist," ütles Prantsuse tööstusminister Sébastien Martin neljapäeval Brüsselis toimunud tööstusministrite kohtumisel. "Ma ei näe, kuidas keemiatööstus saaks nende võrdlusaluste tõttu kolme miljardi euro suuruse maksutõusu enda kanda võtta."

Euroopa Komisjon kutsus EL-i riike üles tasu suurenemist aktsepteerima, märkides, et heitkogustega kauplemise süsteemi tulud suunatakse valitsuste investeeringuteks tööstuse dekarboniseerimisse. Prantsuse minister väitis aga, et EL-i täitevvõim ei esitanud mingit konkreetset ajakava ega õiguslikku analüüsi oma algatusele.

"Me ei saa lihtsalt lubadusi aktsepteerida. Me vajame midagi konkreetset," lisas Sébastien.

Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas, et tööstuse dekarboniseerimiseks mõeldud EL-i fondid peavad arvestama nii geograafilise tasakaalu kui ka väikeste majanduste vajadustega.

Heitkogustega kauplemise süsteemi arutelu toob esile püsiva väljakutse, millega EL rohelise tegevuskava silmitsi seisab: kuidas säilitada agressiivset heitkoguste vähendamist, tagades samal ajal Euroopa rasketööstuse globaalse konkurentsivõime.

Nelja riigi toetatud dokument keskendub peamiselt tööstusharudele, mis sõltuvad suuresti soojuse tootmisest ja kütuse kasutamisest, väites, et paljudel ettevõtetel puuduvad endiselt kaubanduslikult elujõulised vähese süsinikuheitega tehnoloogiad või taskukohased alternatiivid, mis on vajalikud heitkoguste vähendamiseks EL-i oodatavas tempos.

Kuigi ükski allakirjutanutest ei soovi heitkogustega kauplemise süsteemi kaotamist, keskenduvad nende peamised argumendid dokumendis tööstusharudele, mis juba praegu on hädas kõrgete energiahindadega, märkides, et tasuta saastekvootide eraldamise uue meetodi arutelude tulemused võivad järgmise kümnendi jooksul oluliselt mõjutada investeerimisotsuseid ja tootmiskulusid.

"Kui tasuta saastekvootide eraldamine hakkab toimuma nii nagu komisjon on soovitanud, võib see mõne sektori jaoks muutuda ebapiisavaks, et hoida ära süsinikuleke," märgitakse dokumendis, viidates hirmudele, et ettevõtted võivad oma tootmise viia Euroopast väljapoole – riikidesse, kus on nõrgemad keskkonnaeeskirjad.