Eesti esimene eelistus on ETS 2 tühistada, teine eelistus on seda edasi lükata ning esimene samm teisest eelistusest on saavutatud, kui ETS 2 rakendamine lükati 2027. aasta algusest 2028. aasta algusesse, ütles Sutt.

"Miks me oleme kriitilised, on lihtne tõsiasi, et meie hinnangul ETS 2 sellisel kujul ei ole kõige efektiivse tööriist, kuidas transpordisektori või kaugküttesektori heidet vähendada. Nii see hetkeseis praegu on," lausus Sutt.

Suti erakonnakaaslane, peaminister Kristen Michal ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" samuti, et ta toetab Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETS 2 rakendamise edasilükkamist ja seejärel tühistamist.

"Seda tuleks edasi lükata ja ära tühistada, sest bürokraatia, mis ETS 2-ga tuleb, on liiga suur," ütles ta.

"Minu pingutus ja eesmärk, ja ma arvan, et ka nendel, kes on järgmises valitsuses, peab olema selles, et see lükatakse 2028. aastast edasi ja vähemalt sellisel kujul seda ei tule, tühistatakse. Selle nimel tuleb tööd teha. Ma saan aru, et hoiak on, et hakkame seda vaikselt üle võtma, aga mina ütlen, et me oleme selle edasilükkamise juba saavutanud ja tuleb veel edasi lükata või ära jätta, sest sellisel kujul on see liiga suure bürokraatia ja kuluga ühiskonnale," lisas Michal.

Küsimusele, kui reaalne see on, et Eesti saavutab veelkordse ETS 2 rakendamise edasilükkamise, vastas Sutt, et see sõltub sellest, mis juhtub tänase ja 2028. aasta vahel.

"Seda ei saa kindlasti välistada, et uuesti üle vaadatakse. Me teame ju, et 15. juulil esitab Euroopa Komisjon ettepanekud ETS 1 reformiks. Kas on võimalik, et ETS 2 avatakse koos ETS 1-ga, see tõenäosus ei ole kindlasti null. See sõltub väga palju sellest, mis juhtub ümberringi ja me oleme seda ettepanekut ka Eesti poolt kogu aeg soovinud, et neid kahte süsteemi vaadatakse koos," lausus Sutt.

Viimati peetud läbirääkimised ETS 2 üle, mis lõppesid kokkuleppega kvoodihind tugevama kontrolli alla võtta, aga näitasid, et praegu Eestil piisavalt liitlasi pole, et ETS 2 rakendumine veel edasi lükata, nentis ta.

"Praegu on neid riike, kes täiendavat edasilükkamist näevad, vähem, kui oleks vaja selleks, et täiendavalt edasi lükata," ütles Sutt, kelle sõnul avaldas liitlaste leidmisel mõju ka see, et Hormuzi väina kriisi mõju kütusehindadele jäi oodatust väiksemaks.

Eesti pole samas siiani vastavat direktiivi üle võtnud, mis näiteks transpordikütuste ühingu sõnul võib kahjustada Eesti ettevõtete võimalusi kvoote odavamalt soetada.

Suti sõnul pole Eesti direktiivi üle võtnud seetõttu, et ETS 2 muudatused olid alles arutlusel.

"See väide, et mingeid tehnilisi ettevalmistusi ei ole tehtud, ei ole korrektne, sest (kliima)ministeeriumis me oleme paralleelselt vaadanud ka seda, et kui kui see direktiiv kehtib, siis millised on tehnilised lahendused selle ülevõtmiseks. Ja seal on meil teine kriitika selle direktiivi suhtes – aruandluskohustus on väga keeruline või väga koormav," lausus Sutt.

"Aga see kõik eeldab nüüd otsust, kuidas me edasi liigume ja praegune seis on nii, et me kindlasti seda valitsuskabinetis arutame ja siis lepime juba kokku, et mis on järgmised tegevused," lisas ta.

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide valitsusi esindavad läbirääkijad saavutasid eelmisel nädalal kokkuleppe, mis peaks uues süsinikuheitme kvootidega kauplemise süsteemis ETS 2 hoidma kvoodihinna tugevama kontrolli all, et see ei tõstaks nii palju tarbijate kulusid.

Läbirääkijad leppisid kokku, et kui lubade hind ETS 2-s ületab 45 eurot CO2 tonni kohta, siis lastakse stabiilsusreservist turule täiendavalt 40 miljoni tonni mahus kvoote pakkumise reguleerimiseks. Seda on kaks korda rohkem kui varasemas plaanis.

Euroopa Liidu teine ​​heitkogustega kauplemise süsteem (ETS 2) kehtestab alates 2028. aastast hinna kütte- ja transpordikütuste tekitatud CO2-le, et soodustada üleminekut elektritranspordile ja puhtamatele hoonete küttesüsteemidele.