Meremäe vabatahtlikud päästjad loodavad rajada kriisikindla päästekomando
Meremäel tegutsevad vabatahtlikud päästjad loodavad riigi abiga rajada oma päästekomando kriisikindlaks, nagu valitsuse plaan ette näeb.
Riik asub 1,6 miljoni euroga toetama maapiirkondades kriisideks valmistumist. Ennekõike on toetus suunatud Venemaaga piirnevatele kogukondadele.
Eesti-Vene piiri ääres, Meremäel tegutsevad Meremäe vabatahtlikud päästjad – kohalikud mehed, kes panid enam kui kümme aastat tagasi seljad kokku, et anda panus kogukonna turvalisusesse.
"Lugu sai alguse sellest, et üks garaaž, teine elumaja põlesid praktiliselt maani maha ja meil oli üks valla auto. Garaažis vedeles. Ja siis tuli mõte, et äkki oleksime midagi teha saanud selleks, et nad natukenegi varem päästa," ütles Meremäe vabatahtlik päästja Mikk Kooser.
Kokku on Meremäel umbes 30 vabatahtliku päästjat. Aastaid puudusid komandol ametlikud ruumid, kus masinaid hoiustada ja nende eest hoolitseda. Kõik käis nii-öelda põlve otsas. Kolme aasta eest sai aga seegi asi korda. Ent nagu ikka – raha oli ruumide kordategemiseks vaid hädapärast.
"Olmeruumid jäävad tegemata, fassaad jääb tegemata. Aga me saame põhiasja, et meil on võimekus välja sõita soojast ruumist, masinad ei külmu ära," ütles Kooser.
Nüüd loodavad Meremäe vabatahtlikud, et neil õnnestub oma esialgsed plaanid lõpuni arendada – rajada kogukonnale koht, kus saaks vajadusel sooja ja telefoni laadida.
"Kahe-kolme-neljapäevaste elektrikatkestuste puhul on keeruline kortermajades. Kriisiolukorras oleks inimestel kuhu tulla," ütles Meremäe vabatahtlik päästja Peeter Kooser.
Siseministeeriumi loodud kogukonnafond annab sellistele kogukondadele nagu Meremäel võimaluse küsida oma ideede elluviimiseks raha.
"Ruumid korda ja siis võiks toiduvarud ka olla siin kohapeal olemas. All tegelikult meil on isegi voodid, asjad on olemas, et saaks ka mõnele inimesele magamiskohad teha, et saab ööbida ka näiteks. Ja generaator kindlasti. See oleks hädavajalik, aga see võib-olla võikski olla juba suurem," ütles Peeter Kooser.
Lähtuvalt julgeolekuolukorrast ja vajadusest tugevdada kogukondi just piiriäärsetel aladel, suunataksegi 70 protsenti toetusest Venemaaga piirnevatesse omavalitsustesse ja maakondadesse Narva-Jõesuust kuni Missoni ning ülejäänud 30 protsenti ülejäänud Eesti peale.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









