Raik kommenteeris, et USA äsjane otsus leevendada 30 päevaks sanktsioone Vene nafta vastu on arusaamatu.

"See jääb arusaamatuks, miks USA praegu otsustas neid sanktsioone osaliselt leevendada, kuna USA-le sellest otsest kasu ei ole. Võib-olla oli siin väike lootus, et see aitab natukene langetada kütusehindu, aga analüütikute hinnangul seda pigem oodata ei ole," ütles Raik.

Kuigi Venemaa saab sellest mingil määral kasu, saab riik märkimisväärselt rohkem tulu Iraani sõja mõjudest.

"Seda on hinnatud umbes 150 miljoni dollari peale päevas, nii et kahe nädala jooksul võib rääkida juba paarist miljardist dollarist. Selle taustal on sanktsioonide leevendamise täiendav mõju pigem piiratud," hindas Raik.

Raiki sõnul on raske hinnata, kas mingi aja pärast võib USA vanade sanktsioonide juurde naasta, aga poliitilise signaalina on see Venemaa jaoks positiivne, et sanktsioonidesse on tekkinud mõra.

"See annab [Venemaale] lootust, et leevendamist tuleb veelgi. Kui sõda jätkub ja selle mõju globaalsetele naftaturgudele on tugev, siis otsitakse mooduseid, kuidas mingit stabiilsust lisada ja üks võimalik vahend on tõesti lubada Venemaal rohkem naftat müüa," rääkis Raik.

Raiki sõnul on juba näha ka märke, et see võib tekitada ka Euroopas hääli, kes nõuavad osalist sanktsioonide leevendamist või vähemalt seda, et praeguseid piiranguid ei karmistataks, kuigi Saksamaa ja Prantsusmaa mõistsid sanktsioonileevenduse hukka.

Rääkides Iraani vastasest sõjast, ütles Raik, et tänaseks on üsna vähe lootust, et sõjalise operatsiooniga õnnestub Iraani režiim kukutada. "Režiim on endiselt võimul ega ole muutunud vähem radikaalseks või islamistlikuks. Ta on küll nõrgestatud, aga ei ole märki, et asemele tuleks midagi lääneriikide vaatest positiivsemat."

Iraani sõja tugev mõju Ukrainale

Raiki sõnul on Iraani sõjal kindlasti Ukrainale tugev mõju. "Ühelt poolt on see negatiivne mõju, mis kaasneb nafta hinnatõusuga, mis leevendab Venemaa majanduslikku olukorda. On ka oht, et Ukraina saab vähem relvastust. Eriti, kui me vaatame Patrioti õhutõrjesüsteeme, mida on Iraani rünnakute ohvriks sattunud riikide kaitsmiseks kasutatud ilmselt juba rohkem, kui Ukraina on neid saanud kogu sõja vältel. Samuti on oht, et kui maailmamajandusele on Iraani sõjal tugev negatiivne mõju, väheneb Ukraina toetajariikide hulgas valmisolek või suutlikkus leida raha Ukraina jätkuvaks toetamiseks," kommenteeris Raik.

Positiivse poole pealt tõi Raik välja, et Ukraina on suutnud välja pakkuda oma droonitõrjevõimekuse. "Teadaolevalt on 11 riiki selle vastu huvi tundnud ja Ukraina nendega suhtleb. See on võimaluste aken, et koguda poliitilist kapitali," lausus Raik.

Samas võin tema sõnul arvata, et USA ja teised riigid asuvad nüüd kiiresti ka ise droonitõrjevõimekusi arendama. "Nii et see Ukraina kaart ei pruugi olla väga pikaajaline," ütles ta.

Pikemaajalist strateegilist mõju on Raiki sõnul raske hinnata, kuid Venemaa oluline liitlane Iraan on tugevalt nõrgestatud, mis on Venemaale pikemas perspektiivis probleemne. "See lühiajaline leevendus, mida Venemaa majandus praegu saab, ei lahenda Venemaa pikemaajalisi struktuurseid probleeme, mida see sõjamajandusele üleminek on tekitanud," sõnas Raik.

Raik rääkis, et kuigi Ukraina on eriti tugevalt rõhutanud Venemaa ja Iraani aktiivset liitlassuhet ja proovinud seda argumendina USA suunal kasutada, ei ole siiamaani märke, et USA sooviks survet Venemaale lisada. "Pigem on oht, et USA-l ei ole Ukraina jaoks enam nii palju huvi ja tähelepanu kui varem. USA näeb Ukrainat endiselt nõrga osapoolena ega soovi kaasa aidata lahendusele, mis oleks Ukraina jaoks vastuvõetav," ütles Raik.

"Veel rohkem kui varem sõltub nüüd Euroopast, millist toetust Ukraina saab. Sellel on tõesti otsustav mõju, kas Euroopa jätkab sõjalist toetust, sanktsioone ja muud abi, mida Ukraina vajab," lõpetas Raik.