Eelnõu kohaselt soovib valitsus näiteks suurendada relvaomanikele lubatud laskemoona mahtu. Kui praegu on lubatud sportrelvade puhul hoiustada kuni 5000 padrunit, siis eelnõu jõustumisel oleks uus number 10 000.

Jahirelvade puhul oleks sama number 1000, hetkel on lubatud 300 padrunit.

Mahu tõstmise põhjuseks on eelnõu kohaselt Ukraina sõja kogemus. Nimelt tekkis sõja alguse järel laskemoonaga tarneraskuseid.

Valitsuse hinnangul tähendaks suurem lubatud laskemoona kogus harvemaid oste ja väiksemat sõltuvust tarneraskustest, mis tagaks omakorda parema valmisoleku kriisiolukordadeks.

Samamoodi muudaks eelnõu valitsuse hinnangul lihtsamaks relvade registreerimise, transpordi ja hoiustamise.

Kui varem oli relvasoetamisloa realiseerimiseks aega kolm kuud, siis eelnõu kohaselt oleks edaspidi selleks aega poole kauem ehk kuus kuud.

Lastele relvi kätte ei taheta anda

Sorainen on juba aastaid rääkinud relvaseaduse muutmisest riigikaitselistel eesmärkidel. Tema sõnul on seaduseelnõus plaanitavad muutused õiged, samas on jätkuvalt seadustikus kohti mida peaks muutma.

"Eestis on relvaloa kehtetuks tunnistamine jätkuvalt väga jäik," selgitas Sorainen.

Advokaadi sõnul puudub Eestis relvaloa omanike väiksemate rikkumiste puhul politseil kaalutlusõigus. Näiteks kaotab isik relvaloa kui too tabatakse mootorsõidukit või õhusõidukit juhtimast alkoholi või narkootilise aine mõju all.

Soraineni sõnul on aga väiksemate rikkumiste puhul näiteks Soomes sellisel juhul kaalutlusõigus politseil, Eestis mitte.

Samamoodi on Soraineni hinnangul põhjendamatu, et sotsiaalministeerium sooviks laste relvakäsitlemise õigust karmistada. Selle taga on ÜRO lapse õiguste komitee seisukohad, millega tehti Eestile soovitus keelata lastele üldine tulirelvade kasutamine.

"Selle eesmärk on näiteks kaitsta noori lapssõduriteks saamise eest, ent Eesti puhul on see selge liialdus," ütles Sorainen.

Tema sõnul pärsib selline raamistik pigem lihtsalt relvakultuuri arengut Eestis.

Eestis on hinnanguliselt 25 000 kehtiva relvaloaga inimest ning mitutuhat relvade käitlemisega tegelevat juriidilist isikut.

Small Arms Survey 2018. aasta uuringu andmetel oli Eestis eraisikute omanduses ligikaudu 4,9 relva 100 elaniku kohta. Soomes oli sama number näiteks 32,4.