Konverentsikorraldajate katuseorganisatsiooni Eesti Konverentsibüroo juhatuse esimees Ott Sarapuu ütles, et Tallinnas on lisaks ERSO ja filharmoonia kammerkoori uuele saalile vaja ka korralikku suurt konverentsikeskust.

"Me oleme Euroopas vist viimane pealinn, kus pole nii-öelda esindussaali. Sama on ka konverentsisaaliga – viimane pealinn, kus pole konverentsikeskust või pole see juba planeerimisel," põhjendas ta.

Sarapuu täpsustas, et tarvis oleks 3000 istekohaga peasaali ja 20–25 eri suurusega saali, mida saab lahku ja kokku kombineerida. Lisaks peaks keskuses olema 7000 ruutmeetrit fuajeepinda näitusteks, liikumisteks ja toitlustuseks.

"Täna läheb Tallinnast mööda kümneid konverentse aastas, mis meile lihtsalt ei mahu. See nimekiri on olemas ja täieneb iga kuu," kinnitas ta.

Näiteks on Tallinnas oma ürituse korraldamise vastu huvi tundnud, kuid sobivate ruumide puudumise tõttu tulemata jäänud 2500 osalejaga innovatsiooni ja tehnoloogia maailmakongress, 1500 osalejaga Euroopa tsüstilise fibroosi konverents, 3500 osalejaga rahvusvaheline mesinike kongress või ka 8000 osalejaga rahvusvaheline astronautika kongress ja veel paljud teised üritused. Iga niisuguse konverentsi majanduslik mõju ulatub mitme miljoni euroni.

Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu tõi välja, et konverentsivaldkond Eestis kasvab, aga võiks kasvada veelgi rohkem ning tuhande osalejaga kolm-neli päeva kestev suurüritus on suurema majandusliku efektiga kui saja või viiesaja osalejaga üritus.

"Isegi 500 inimesega ürituseks ei ole piisavalt suurt ruumi, kui on vaja klassiruumi stiilis istuda ja et kõrval oleks suur näitusepind. Messipinna puudus on kitsaskoht ka olemasolevates hoonetes. 600-700 kohta on Kultuurikatlas, Alexela kontserdimaja on väga hea, aga seal pole piisavalt palju väikseid ruume, messipinda ja tasapinnalise põrandaga konverentsipinda," selgitas Karu.

Sarapuu sõnul ei ole konverentside korraldamise seisukohalt vahet, kas ehitada uus hoone või rekonstrueerida praegune linnahall, sest mõlemast saab konverentsikeskuse teha. Olemasoleva linnahalli rekonstrueerimise puhul mahuks tema hinnangul jäähalli osasse nii ERSO, prooviruumid kui ka eri suurusega konverentsiruumid.

"Keskmine osa saab jääda peasaaliks, kus muu hulgas saab teha ka suuremaid kontserte, live show'sid, PÖFF-i avamist, presidenti vastuvõttu või muud sellist. Aga võib ka teha uue hoone. Üks on kindel – see asukoht on vaieldamatult parim, sest asub kõige lähemal hotellidele, vanalinnale, kultuurikatlale," tõdes Sarapuu.

Investeeringumaht on umbes 165 miljonit

Katuseorganisatsiooni esindaja märkis, et linnahalli kordategemiseks või uue hoone ehitamiseks on vaja investeerida umbes 165 miljonit eurot. Arvutuse aluseks on hinnang, et pinda on hoones 37 000 ruutmeetrit ja ühe ruutmeetri renoveerimine maksab 4500 eurot.

Sarapuu on mõelnud ka sellele, kuidas vajalik summa võiks kokku tulla. 50 miljonit võiks olla kõrvaloleva linna maa väärtus, kui see välja arendada. Detailplaneering selleks on olemas ja ala pindala on 50 000 ruutmeetri kandis.

"Arvestades erinevaid tehtud äriplaane, mida on 15 aasta jooksul olnud umbes neli, võiks konverentsikeskuse ja saalide EBITDA (kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni – toim) olla kolm miljonit eurot. Kokku 20-aastane tasuvusperiood, mis on küll pikk, aga ehk talutav," sõnas ta.

Kui niisugune konverentsikeskus Eestis leiduks, lisanduks siia Sarapuu hinnangul aastas umbes 20 000 ärituristi, kes jätavad siia keskmiselt kolm korda rohkem reisi kohta kui tavaline puhkuseturist.

Ta märkis, et valmivatele ruumidele piisava kasutuse leidmiseks tuleb mõistagi tegeleda – müügimeeskond peab olema hea ja sündmustevalik mitmekesine.

"Muidugi on väljakutse seda maja täita, aga samas näeme täna iga aasta kümneid konverentse, mis meist mööda läheb. Kokkuvõttes, sellega tuleb tegeleda, operaator peab olema tugev ja motiveeritud," tõdes Sarapuu.

Sarapuu võttis kokku, et nii konverentsibüroo kui ka ERSO ja filharmoonia kammerkoor teavad, mida on vaja ja kuidas investeering kokku saada, Tallinn vajab maamärki ja Eesti konverentsikeskust, mistõttu tuleks asi ära teha.

Sel nädalal ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp, et linnahall tuleks lammutada, sest selle renoveerimine ja ülalpidamine käib maksumaksjale üle jõu. Linnahalli piirkonda või selle asemele peaks Raudsepa nägemuses tulema ka ERSO uus hoone.

Muinsuskaitseamet ei pea lammutamist võimalikuks, sest linnahall on Eestis üks modernistliku arhitektuuri olulisemaid tähtteoseid ning ehitusmälestisena kaitse all.