Mitte ainult tehnoloogiahuviliste, vaid ka seeniorite kogukonnas käib praegu kibe arutelu, kui hea on Starlinki satelliitinternet ja kas on mõtet senine internetipakkuja välja vahetada. Starlinki sooduspakkumine kolmeks kuuks on kümme eurot, edaspidi on kuutasu 29 eurot.

"Tundub natukene veider, et selle asemel, et kaabel vedada, on vaja 7000 satelliiti ümber maailma orbiidile saata. Starlinki kasutuskogemus meil on väga hea, ta töötab suurepäraselt ja mis on kõige olulisem, ta töötab stabiilselt. 15 Starlinki puhul tasub muidugi arvestada sellega, et ta vajab otse nähtavust taevasse ja pigem kerget lõunasuunda. Metsastes tingimustes ei sobi, aga võimaldab internetti tõesti seal, kus mitte keegi seda ei paku," sõnas Television.ee otseülekannete insener Rando Mere.

Linnatingimustes on Mere sõnul mõistlikum kasutada kaabliga internetti, sest pikas perspektiivis on see soodsam, aga ka töökindlam, sest seda ei mõjuta ilmastikuolud. Nelja-aastase kasutamisaja jooksul on Starlinki hinnad korduvalt muutunud, maksta on tulnud nii 49 kui ka 100 eurot kuus.

"Sateliitinternet üldiselt, Starlink sealhulgas ja teised teenusepakkujad, lahendavad probleemi, et maailmas on piirkondi, kus mobiilsidega ühendust, eriti stabiilset internetiühendust ehitada on kas võimatu, kallis, ebarentaabel või siis mingisugustest geograafilistest eripäradest tulenevalt lihtsalt ei saagi seda teha. Eestis jah tõepoolest selliseid kohti on vähe," sõnas Elisa erakliendiükse juht Mailiis Ploomann.

Nii Elisa kui ka Telia hinnangul on 5G katvus Eestis 97 protsenti. Starlinki agressiivne tulek Telia sõnul andmeside hindu alla ei vii.

"Meie hinnastamispoliitika sõltub sisendhindadest ja mitte sedavõrd konkurentide sooduspakkumistest ja kindlasti soovitan tutvuda ka tingimustega, et ega ei ole peidetud kuhugi siduvust või mõnda muud tingimust, millele pärast tuleb otsa vaadata, kui teenus ei sobi," sõnas Telia tehnoloogia juht Janno Kriiska.

Kuigi riik on juba kümneid miljoneid kulutanud valguskaablite paigaldamiseks üksikute maamajadeni ning lähiajal jagatakse selleks taas paarkümmend miljonit välja, ei ole kavas Starlinki või teisi satelliitside pakkujaid kasutama hakata.

"Valguskaabel võimaldab ikkagi gigabiti ühendust, mis on täna Euroopa Liidu ülesanne kõikidele liikmesriikidele. 2030. aastaks peame olema kõik gigabiti ühiskonnas ja see on praktiliselt piiramatu kiirusega valguskaabel. Sateliidilahendused on täna väga head, aga need ei asenda ikkagi kaablit," ütles justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Tõnu Grünberg.

Asekantsleri sõnul jätkab riik valguskaabli vedamisega.