Suuremahuline kinnisvaraarendus saab Tallinna loomaaias kohe-kohe valmis ja järgmisel nädalal kolivad elanikud sisse. Mitukümmend lagritsat saavad uue maja. Kõik ühel eesmärgil, et neid saaks hästi palju.

Kui kõik läheb teadlaste plaanide järgi, siis juba kuu aja pärast on pisipere majas. Värsketel ilmakodanikel lastakse poolteist kuud kasvada ja siis kolitakse nad Pakrile elama.

"Seal on elupaigad, mis, me usume, lagritsale meeldivad, kivihunnikud, kuhu nad saavad minna sooja magama ja seal on küllaldane toidubaas. Seal on vähe inimestest mõjutatud maastikud, poollooduslikud suured niidud, ilusad loodusmetsad, väga vähe inimesi," lausus Tartu ülikooli zooloog ja taasasustamise projektijuht Auli Veske.

Aga Pakritel on veel üks väga suur pluss – seal pole ühtegi kassi. Saarele loodetakse sel suvel kolida paarkümmend looma, aga et kõik neist suudaksid üle talve elada, teadlased ei looda. Seetõttu tuleb taasasustamist teha mitmeid aastaid järjest.

"Üldiselt nende looduslik suremus on suur, nad on närilised, üle talve kõik isendid kindlasti ei ela. Isegi siin loomaaias talve jooksul nad hukkuvad, see on normaalne," ütles Veske.

Viie aasta eest toodi Hollandist 12 lagritsat, tänaseks on neid 35 ja see on teadlaste sõnul hea tulemus, kuigi elada tuleb suures kitsikuses, käpad-sabad koos.

Uued aedikud rajati 700 annetaja abil ja neis peaks lagritsate põli olema eriti hea. Muuhulgas on need ka närilistekindlad, sest nunnult kambakesi koos magavad lagritsad on väga kaitsetud.

"Teised närilised võivad neile kallale kippuda ja võivad lagritsad ära tappa. Mõlemad (nii hiired kui ka rotid), sest lagrits, kui ta magab, siis ta närimise peale üles ei ärka," lausus Tallinna loomaaia liigikaitse spetsialist Kristel Nemvalts.

Magamise peale on lagritsad üldse mihklid. Kell kuus hommikul minnakse magama ja põõnatakse 12 tundi järjest. Talveunne jäädakse oktoobris ja virgutakse märtsis. Öisest eluviisist hoolimata on loomakesed üllatavalt tegusad.

"Nad 12 tundi kogu aeg tegutsevad öösel, nad hüppavad ägedalt ja on väga head ronijad," ütles Nemvalts.

Muide, Pakritel pannakse lagritsate pesakastid mõne meetri kõrgusele puu otsa ja sinna ronimine pole nende jaoks mingi probleem.