Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 4. mail kell 21.00:

- Moskvas tabas hoonet droon;

- Venemaa tappis raketirünnakuga Harkivi oblastile kuus inimest;

- Fico kohtub Putiniga 9. mail, kuid paraadil ei osale;

- Zelenski: idee 9. mai relvarahust pole tõsine;

- Venemaa meelitas sadu Peruu kodanikke pettusega sõtta Ukraina vastu;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit.

Moskvas tabas hoonet droon

Linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Moskvas tabas hoonet droon. Inimesed rünnakus kannatada ei saanud.

"Esialgsetel andmetel tabas Mosfilmovskaja tänaval asuvat hoonet droon. Vigastatuid ei ole. Sündmuskohal töötavad päästeteenistused," kirjutas linnapea esmaspäeva öösel Venemaal lubatud sotsiaalmeediakanalil Max.

Sotsiaalmeedias levivates videotes on näha vahetult enne kella ühte öösel madalalt Moskva suunas lendavat drooni. Kohalikud elanikud teatasid peagi pärast seda kuuldud tugevatest plahvatustest.

Fotodel on näha kahjustusi luksuslikule kõrghoonele. Teadaolevalt on tegemist südalinnast lääne pool asuva Mosfilmi tornelamuga. Sündmuskohal töötavate päästetöötajate kinnitusel vedelesid tänaval ka droonirusud.

Tegemist on ühe kaugeleulatuvama rünnakuga Moskva elamupiirkondade südamesse – tabamuse saanud hoone asub Punasest väljakust umbes seitsme ja Venemaa kaitseministeeriumi hoonest vaid kolme kilomeetri kaugusel. Mosfilmi torn asub saatkondade ja diplomaatiliste residentside vahetus läheduses.

Venemaa on ka varem teatanud korduvatest droonirünnakutest Moskvale, kuigi pealinn on õhurünnakute vastu tugevalt kaitstud. Hoolimata Ukraina rünnakute sagedasest kasvust viimastel kuudel, on elutähtis tsiviiltaristu pealinnas harva kahjustada saanud.

Ukraina sõjavägi ei ole rünnakut veel kommenteerinud ning kahjustuste täpne ulatus on selgumisel. Sobjanin väitis hiljem, et Vene õhutõrje tulistas alla veel kaks Moskva suunas lennanud drooni.

⚡️ — A Ukrainian drone struck a residential building on Mosfilmovskaya Street in Moscow, Russia.

➡️ No casualties have been reported. pic.twitter.com/fD3lD3gGBA

— War Flash (@WarFlash_2630) May 4, 2026

Rünnak toimus vaid mõni päev enne 9. mai sõjaväeparaadi Punasel väljakul.

Pühapäeval, 3. mail teatas Sobjanin kaheksa pealinna suunas lennanud Ukraina drooni kahjutuks tegemisest. 

2. mail hävitati Moskva oblasti kohal kuus Ukraina drooni. Tolles rünnakus hukkus üks inimene.

9. mail toimub Moskvas Punasel väljakul sõjaväeparaad, kus sel aastal ei osale sõjatehnika. Ekspertide sõnul on peamine põhjus hirm Ukraina droonitabamuste ees, mida kümned miljonid televaatajad näeksid otseülekannetes.

Ukraina ründab droonidega regulaarselt Venemaa sõjalisi ja tööstusobjekte.

Venemaa tappis raketirünnakuga Harkivi oblastile kuus inimest

Keskhommikul toimunud Venemaa raketirünnakus Ukraina kirdeosas asuva Harkivi oblasti Merefa linnale hukkus kuus inimest ja sai vigastada üle 30, sealhulgas kaheaastane poiss, teatasid Ukraina ametnikud esmaspäeval.

Oblasti kuberner Oleh Sõniehubov ütles, et rünnakus, mis prokuröride sõnul toimus umbes kell 9.35 kohaliku aja järgi, sai kahjustada vähemalt 10 maja, administratiivhoone, neli kauplust, autoremonditöökoda ja toitlustusasutus.

"Rünnak oli võimas - tabas kesklinna, praktiliselt keset teid," ütles ta oma postituses, lisades, et rusude koristamiseks kulub veel päev või kaks.

Kuberner märkis, et kaks meest ja kolm naist hukkusid sündmuskohal ning veel üks mees suri haiglas saadud haavadesse.

Piirkonnaprokuröride sõnul näisid Vene väed olevat kasutanud Iskander-tüüpi ballistilist raketti. Vähemalt 36 inimest sai vigastada, ütlesid nad.

Päästeteenistused postitasid fotosid kahjustatud katuse ja sisse puhutud akendega hoonest, tuletõrjujast, kes kustutas põlevat autot, ja päästjatest, kes hoolitsesid maas lamava naise eest, kelle nägu ja käed olid verega kaetud.

Moskva on eitanud tsiviilelanike tahtlikku sihtimist sõja ajal, kuigi tema rünnakud on alates 2022. aasta veebruari täiemahulisest sissetungist tapnud tuhandeid neist.

Kiiev teatas esmaspäeval ka, et Venemaa on sel aastal märkimisväärselt suurendanud Ukraina sadamainfrastruktuuri sihtimist.

Fico kohtub Putiniga 9. mail, kuid paraadil ei osale

Slovakkia peaminister Robert Fico läheb küll 9. mail Moskvasse, kus ta kohtub Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga ja asetab lilled memoriaalile, et avaldada Slovakkia poolt Punaarmeele tänu 1945. aastal Teises maailmasõjas toimunud Natsi-Saksamaa käest vabastamise eest, kuid ei osale Venemaa võidupüha paraadil, teatas ta ise esmaspäeval veebis edastatud briifingul.

Venemaa riigitelevisioon teatas pühapäeval, et Fico on üks vähestest maailma liidritest, kes paraadil osalevad.

Zelenski: idee 9. mai relvarahust pole tõsine

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas esmaspäeval tagasi Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini väljendatud idee kehtestada 9. maiks ühepäevane relvarahu.

Zelenski sõnul ei ole see idee tõsine ning rõhutas, et Kiiev pole ametlikku ettepanekut saanud.

Kreml on öelnud, et Venemaa ja USA presidendi vahel arutatud võimalik vaherahu hõlmab 9. maid, mida Venemaal tähistatakse Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa üle võidu saavutamise meenutamiseks võidupühana ning mille puhul korraldatakse sõjaväeparaade ja muid üritusi.

Venemaa meelitas sadu Peruu kodanikke pettusega sõtta Ukraina vastu 

Peruu välisministeerium on hakanud Venemaalt tagasi tooma oma riigi elanikke, keda meelitati pettusega sõtta Ukraina vastu, teatas venelaste eksiilis tegutsev sõltumatu uudisteportaal Meduza, mida vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

Meduza kirjutas teemal viitega Peruu meediale.

Peruu välisministeeriumi andmetel õnnestus viimase kahe nädala jooksul tagasi tuua 18 peruulast, keda Venemaa pettusega sõtta meelitas. Diplomaadid märkisid, et konsulaarkaitse jõupingutuste raames naaseb veel üks peruulane peagi koju ning veel kuus inimest hiljem maikuus.

Lisaks ootavad veel kaks Moskva Peruu saatkonnast abi otsinud peruulast diplomaatide kaitse all repatrieerimist. Väljaanne lisas, et Peruu prokuratuur algatas mai alguses eeluurimise võimaliku inimkaubanduse asjus, kui oli saanud kodanikelt sadu avaldusi oma sugulaste kadumise kohta Venemaal.

Advokaadid rääkisid ajakirjanikele, et Peruu elanikke meelitati Venemaale lubadusega pakkuda tööd erinevates valdkondades, sealhulgas relvajõududega seotud ametikohtadel. Neile lubati tööd turvameeste, inseneride, kokkade ja autojuhtidena, kuid kinnitati, et töö ei hõlma osalemist lahingutegevuses.

Advokaatide sõnul sunniti Peruu kodanikke allkirjastama venekeelseid dokumente, samuti võeti neilt dokumendid ära ja saadeti lühiajalisele sõjalisele väljaõppele, misjärel nad sattusidki sõtta.

Kadunud Peruu kodanike sugulaste huve esindavad advokaadid ütlesid vestluses ajakirjanikega, et Venemaa on alates 2025. aasta oktoobrist sel viisil meelitanud Ukraina rindele umbes 600 peruulast. Nende sõnul on sõjas hukkunud juba vähemalt 13 peruulast.

Varem selgitas telekanal CNN välja, kuidas Venemaa värbab aafriklasi sõtta Ukraina vastu. Ajakirjanikud märkisid, et Venemaa värbajate taktika hõlmab ahvatlevaid lubadusi, mida ei täideta. 

Paljudele aafriklastele pakuvad venelased tasuvat tööd, kuid selle asemel sunnitakse neid allkirjastama lepinguid Venemaa kaitseministeeriumiga ja nad saadetakse sõtta.

Mitmed Aafrika riikide valitsused,  mille hulgas Botswana, Uganda, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Keenia, on juba tunnistanud probleemi ulatust. Kohalikud ametiisikud on kutsunud Moskvat üles lõpetama nende kodanike värbamist sõtta.

Peruu prokuratuur kinnitas juba reedel, et uurib väidetavat inimkaubanduse võrgustikku, mis pakkus peruulastele Venemaal libatöökohti, et neid seejärel sundida osalema Moskva agressioonisõjas Ukraina vastu.

Peaprokuratuuri avalduse kohaselt värvati isikuid, sealhulgas endisi sõjaväelasi ja politseinikke, väidetavalt sotsiaalmeedia kaudu petlike pakkumistega hästitasustatud tööle turvatöötajatena ja muudele ametikohtadele Venemaal.

Politseile edastatud teabe kohaselt viidi ohvrid väidetavalt Venemaale ning sunniti neid võõral maal osalema Venemaa ja Ukraina vahelise relvakonflikti lahingutegevuses, seisis avalduses. Prokuratuur algatas kohe uurimise väidetavate inimkaubanduse ja raskendavatel asjaoludel toime pandud inimkaubanduskuritegude osas.

Neljapäeval avaldatud teates tunnistas Moskva saatkond Limas, et peruulased on sõlminud lepinguid Venemaa relvajõududega liitumiseks. Kuid saatkonna sõnul tegid asjassepuutuvad isikud seda vabatahtlikult ja seaduslikult.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

- elavjõud umbes 1 335 150 (+1120);

- tankid 11 914 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 24 507 (+4);

- suurtükisüsteemid 41 306 (+113);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1767 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1357 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 352 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1317 (+11);

- operatiivtaktikalised droonid 272 062 (+2249);

- tiibraketid 4584 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 93 824 (+268);

- eritehnika 4168 (+17);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.