Kormoranide ohjamise tegevuskava alusel võiks kormoranid olla Eestis soodsas seisus alates 9700 linnupaarist. Eelmise aasta seireandmete alusel on aga Eestis linde 47 000 paari ja ka sellel aastal on lindude arv keskkonnaameti hinnangul kasvus. Linnud levivad aina enam ka sisemaal ja moodustavad uusi kolooniaid.

"Salusaare ja Sutlepa kolooniad on uuemad ja lisaks kolooniatele on oluliselt sagenenud ka kormoranide märkamine siseveekogudel, kus nad koonduvad ja toitumas käivad. Eriti massiline on see Pärnu jõel, aga samamoodi on nähtud neid Aidu kanalitel ja Kasari jõel ja teistel väiksematel tiikidel siin-seal, mis viitab sellele, et ta levib, otsib koondumiskohta ja sinna võivad hakata mingil hetkel tekkima kolooniad," rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juht Tanel Türna.

Kalameeste sõnul tegutseb näiteks Peipsiääre vallas Praagal ligi 500 linnuga kormoranide koloonia ja sellest annavad märku kuivanud puud, mis ongi kuivanud just lindude väljaheite tõttu.

"Nad hävitavad oma väljaheidetega loodust. Kuna nad söövad nii palju kala, siis väikejärved ei ole suutelised seda populatsiooni ära toitma. Nad rändavad palju ümberkaudsetes väikejärvedes ja sõna otseses mõttes söövad väikejärve tühjaks," lausus Eesti kalastusklubide liidu tegevjuht Tarmo Erlich.

Ka keskkonnaameti sõnul on kormoranide levik sisemaal oht siseveekogude kalastikule ja võib kaasa tuua kalavarude vaesumise. Samas ei ole Türna sõnul sisemaal väga head meetodit lindude arvukuse piiramiseks. Tõhusaim on varajane heidutus enne pesitsust.

"Mis puudutab õlitamist ja teisi meetodeid, siis sisemaal on see keerulisem. Kormoranide pesad on tihti puu otsas. Sinna on tehniliselt keeruline juurde pääseda ja sellega kaasnevad häiringud on suuremad eriti looduskaitsealadel," ütles Türna.

"Eestis, ma arvan, tuleks kehtestada enne pesitsust kevadine jaht ja oleks ka mõistlik motiveerida jahimehi välja minema ja pauku tegema püssist. Oleks mõistlik nokaraha välja pakkuda," lausus Erlich.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi sõnul on Eesti ja Rootsi eestvedamisel pöördutud Euroopa Komisjoni poole, et lisada kormoran jahilindude nimekirja. Keskkonnaameti hinnangul see aga Eestis suurt muutust kaasa siiski ei tooks.