Varasema plaani järgi pidi põhikooli emakeeleeksam toimuma järgmisel aastal elektrooniliselt, ent pärast tänavu kevadel tehtud katseeksameid otsustati emakeele e-eksam edasi lükata.

Ilosaare sõnul tehti otsus, et tuleval aastal toimub elektrooniliselt vaid inglise keele ja eesti keel teise keelena eksam koolide tagasiside ning harno vaatlusandmete ja analüüside põhjal.

Muu hulgas torkas harnole silma, et kõik koolid sajaprotsendiliselt ei olnud tehniliselt või füüsiliselt valmis suuremas mahus e-eksamitele üle minema. Tehnilne baas puudutab koolide arvutiparki, füüsilise ruumi puudujäägi all pidas ametnik silmas, et kitsastes tingimustes nägid eksaminandid kaasõpilaste ekraane, mida eksamitingimustes ei tohiks olla. Inglise keele valikeksami ja eesti keel teise keelena eksami puhul leevendab probleemi asjaolu, et sooritajaid on vähem.

"Eksamite infosüsteem EIS pidas väga hästi vastu, ühtegi tõrget süsteemis ei olnud. Selles mõttes ollakse valmis igas koolis, aga tõepoolest, selline e-eksami versus pabereksami korraldus on väga erinev ja seda ei saanud küll nüüd nende katsetuste põhjal öelda, et kõik koolid sajaprotsendiliselt oleks veel valmis," rääkis Ilosaar, lisades, et see on koht, kus koole tuleb veel toetada.

Eesti keele eksami puhul möönis Ilosaar ka vajadust harnol endale tuhka pähe raputada, kuna ekraanivaade oli eksamisooritamiseks õpilastele ebamugav.

"Eesti keele eksamil on ka lugemisosa, kus sa pead samaaegselt suutma teksti lugeda ja siis vastata ka küsimustele. Et see ekraanikuva praegu pole tegelikult kõige õpilassõbralikum. See on kindlasti üks väljakutse, mida me nüüd peame selle aasta jooksul veel arendama, et see kindlasti oleks õpilaste jaoks mugavam," selgitas Ilosaar.

Õpilaste tagasiside põhjal tuli välja, et inglise keele eksamit teeksid nad pigem arvutis kui paberil. Eesti keele eksami puhul oli Ilosaare sõnul huvitav, et kui muidu õpilased pigem ei läheks üle e-eksamile, siis kirjandi osas eelistaks nad arvutit kasutada. Seda tõika selgitas Ilosaar asjaoluga, et arvutis on kirjutatud teksti lihtsam muuta.

Varasematel aastatel on põhikoolilõpetajatel suureks komistuskiviks osutunud matemaatikaeksam, milles on põrunud kuni veerand sooritajatest. Kuigi tänavustest tulemustest veel täit ülevaadet pole, siis Ilosaare sõnul ütleb esmane pilk koolidest laekunud andmetele siiski, et võrreldes teiste eksamitega on matemaatikas läbikukkujate hulk ikkagi suurem.

"Põhimõtteliselt seesama trend, mis eelmistel aastatel, jätkub," nentis Ilosaar. Samas lisas ta, et ca 50 protsenti sooritajatest teeb matemaatikaeksami hindele neli või viis. "See on selline hästi dualistlik eksam," märkis harno hindamiskeskuse juht.

Põhikooli lõpetajate jaoks on eksamiperiood tänavu läbi, kuid gümnasistid peavad 20. mail tegema veel matemaatika riigieksami.