Põhikooli lõpetamise ja gümnaasiumisse astumise aeg on muutunud nii õpilastele, vanematele kui ka koolidele väga pingeliseks. "Reporteritunnis" arutasid haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ning Tartu Erakooli juht Urmo Uiboleht ja Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktor Mari Roostik, kuidas lisada haridusellu rahu ja inimlikkust ning kuidas seadusandlus ja tehnoloogia seda toetada võiks.

Kallas tõi välja paari päeva eest riigikogus vastu võetud seadusemuudatuse, mis puudutab koolieelistuste pingeridade küsimust.

"Koolid panevad oma vastuvõtutingimustes selgelt kirja, kuidas nad eelistusi arvestavad – see nõue on ka seaduseelnõus kirjas. Õiguskantsleri märgukiri, mis pani piiri eelistuste panemisele, oligi põhjendatud sellega, et laps tegelikult ei teadnud, mismoodi eelistuse panemine võib tema haridusvalikuid mõjutada. Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatuse, mis ütleb, et kooli vastuvõtukorras peab olema kirjas, mismoodi eelistuste panemine mõjutab vastuvõtutingimusi ja kuidas kool seda arvesse võtab," selgitas Kallas.

Sisseastumisprotsessi tehniliseks lihtsustamiseks välja töötatud infosüsteem SAIS on tänaseks valmis. Koormustestid edukalt läbinud platvorm võetakse peagi kasutusele, ja see aitab Kallase sõnul tulevikus ootenimekirju ja vastuvõtte läbipaistvamaks muuta.

"Sisseastumise infosüsteem on tänaseks valmis ja koormustestid on kõik ilusti töötanud. Ainuke asi, mis tuleb arendusena täiendavalt juurde panna, on kolmapäeval riigikogus vastu võetud eelistuste funktsiooni lisamine," lisas minister.

Eksam ei peaks olema ainus hindamiskriteerium

Kallas rõhutas, et noore inimese potentsiaali hindamisel ei tohiks jääda kinni vaid ühte kevadisse eksamisse, vaid oluline on vaadata õpilase arengut ja tegevusi laiemalt, võttes eeskuju teiste riikide, näiteks Soome, praktikast.

"See kõik lähtub põhikooli lõputunnistusest ja vestlustest ja lisapunktidest, mida noored saavad muude tegevuste eest, on see siis sport või muusikakoolis käimine või õpilasesinduses ja projektides osalemine. Laps on palju mitmetahulisem ja tema haridustee on palju mitmetahulisem kui see üks eksam ja ühel ajahetkel tehtud eksamitulemus. Peaksime lisaks eksamile, mis on Eesti haridussüsteemis oluline näitaja, ikkagi nägema last natuke laiemalt kui ainult tema üks eksamitulemus," lausus Kallas.

Üheks lahenduseks kevadise stressi leevendamisel on eksamite hajutamine ja paindlikum planeerimine. Praegune paberipõhine süsteem venitab protsessi pikaks, kuid üleminek elektroonilistele eksamitele avab Kallase sõnul võimalused ajakava muutmiseks.

"Kui läheme eksamitega elektrooniliseks, siis muutub palju paindlikumaks ka nende eksamite korraldamise ajagraafik. Täna paneb meile piirid ette pabereksam, sest midagi pole teha, see pabereksam on natuke ajast ja arust. E-eksamite tulles saame nihutada nende eksamite algusaega palju ühtlasemaks," lausus minister.

"Meil on nii matemaatika kui ka eesti keele eksam kujunemas mitmetasandiliseks. Eesti keel teise keelena on juba järgmisel aastal mitmetasandiline, mis tähendab, et diferentseerida on palju rohkem võimalik. Sel juhul muutuvad need põhikooli lõpetamise mõõtmisest järgmisesse astmesse sisseastumise testideks. See ei juhtu nii kiiresti – see on järgmise kahe aasta arendustöö, aga eesti keel teise keelena on uuel kujul juba järgmisel aastal," rääkis Kallas.

"Järgmisel aastal on meil esimene eksam, mida suudame ära diferentseerida – eesti keel teise keelena. Meil on see kaheastmeline: üks ja sama eksam, aga kolm erinevat astet – B2, B1 ja siis alla B1," lisas Kallas.

"Teine asi, mis meil paneb ajagraafikus piirid ette, on eesti keel teise keelena eksam. Kuna see on riigieksam, on ta ajaliselt liiga vara. Arutame praegu üleminekukoolidega, kas meil on seda tänapäeval enam riigieksamina üldse vaja. Kui viiksime selle eesti keele emakeelena eksamiga sarnastele alustele, saaksime nihutada nende eksamite algusaega palju ühisemaks," selgitas minister.

Lapsed taluvad pingeid erinevalt

Koolijuhid näevad igapäevaselt, kuidas ühekordne kõrgete panustega sooritus mõjutab õpilaste enesekindlust ja ei pruugi peegeldada nende tegelikke teadmisi.

Uiboleht tõi oma aastatepikkuse analüüsi põhjal välja, et pingeolukord mõjub poistele ja tüdrukutele erinevalt.

"Ma olen seda nimetanud tubli tüdruku sündroomiks, kus väga tublid tüdrukud, kes on oma õppimisega põhikooli jooksul saanud suurepäraselt hakkama pingesituatsioonis sooritavad eksami alla oma võimete. Poiste puhul on see olnud vastupidises seoses. Nende varasemad hinded on pigem olnud madalamad ja pingehetkes on nende sooritustase kõrgem. Peame tegelema selle varasema protsessiga, et anda noortele toimekindlust eksamiks ettevalmistudes. Peame tegelema eksami tähenduslikkusega. See eksam on nii suure tähendusega, nii lõpetamise kui ka edasi õppimise osas, et võiksime hakata selles osas leebemaks," sõnas Uiboleht.

Kuigi koolide eksamivestlused võimaldavad näha numbritest kaugemale, kaasnevad suurte kandidaatide hulkadega paratamatult palju tööd, subjektiivsuse oht ning võimalikud vaidlused tulemuste üle, nentis Roostik.

"Vestluste käigus on võimalik väga palju teha, aga tuleb leida tasakaal. Kui võtame kasvõi sellesama tubli tüdruku või mingisuguse teise tüübi, kes on harjunud kogu aeg suhtlema, siis komisjoni ette vestlema tulles võib [tubli tüdruk] täiesti ära tarduda. Ega see ärevus ei kao kuhugi. Kui räägime siin 800 vestluskandidaadist, on see erakordselt ulmeline töö õpetajatele. See on üks koht, kus ma näen, et juunis-juulis on ühel koolijuhil meeletult kokkupuuteid vaidlustamise ja õigusruumiga. Kui räägime vestluste hindamisest – kuidas keegi näitab oma õpimotivatsiooni paremini ja teine halvemini –, siis kuidas ma tõestan ära, et vot Maril see on, aga Urmol on pool punkti vähem ja tema minu kooli ei saa?" arutles Roostik.

"Koolijuhtidena tahame, et säiliks inimlikkuse aspekte ja kasutamegi tehnoloogiat, et meil jääks aega selleks inimlikkuseks. Aga tekib probleemistik tõesti, et sellisel juhul peame olema valmis põhjendusteks ja vaidlusteks, mis toovad aja- ja närvikulu täiendavalt juurde," tõdes ka Uiboleht.

Väga palju 100-punktilisi tulemusi

Ehkki avalikkuses räägitakse palju põhikooli matemaatikaeksamil läbikukkujatest, on gümnaasiumite vastuvõtul suureks katsumuseks hoopis tipusooritajate tihe konkurents. Kuna maksimumpunktide lähedale jõudvaid õpilasi on sadu, on neid pelgalt riikliku eksami tulemuse põhjal võimatu üksteisest eristada.

"Sellepärast, et põhikooli matemaatika eksami 100-punktiseid tulemusi on meil pingereas 250, ja sealt vahemikus 90-100 umbes 700 õpilast, siis ei ole ju võimalik diferentseerida," lausus Roostik.

"Nende nn tipusooritajate konkurents on ääretult tihe gümnaasiumikohtadele," lisas ka Uiboleht.

Saatekülalistes tekitas nördimust eksamite hindamisjuhendite jäikus, kus õpilane võis kaotada punkte sisuga mitteseotud vormistusvea tõttu, näiteks kui risti asemel tehakse linnuke. Nii minister kui ka koolijuhid olid kriitilised eksamite koostajate suhtes, kes näivad testivat teadmiste asemel õpilaste stressitaluvust.

"Ka minule tundus hindamisjuhend natukene selline, et õpilasi on tahetud meelega vahele võtta. Eelmisel aastal oli meil sarnane juhtum eesti keele eksamiga, kuhu oli pandud ülesanne, mille läbimist õppekavas tegelikult ei eeldatud, aga igaks juhuks pandi see sisse – vaatame, kas keegi jääb vahele sellega, et seda pole tegelikult õpetatud. Mulle tundub, et kohati lähtume eksami sisu ettevalmistamisel mitte sellest, kas me kontrollime teadmisi, vaid sellest, kas õpilane peab selles olukorras pingele vastu ja suudab juhendit jälgida," lausus Kallas.

"Ma ei vaidlusta, et selliste asjade tegemine on – nagu Kristina ka ütles – vahelevõtmine. Mida me siis tegelikult kontrollime? [...] Kui eksam on nii olulise tähendusega ja sellel on nii suur mõju, kas me tõesti peame kontrollima linnukese ja risti tegemise vahet? See ei näita ju meile teadmisi," märkis Roostik.

Noorte stressi võimendavad sageli ka lapsevanemate liigsed ambitsioonid. Koolidelt nõutakse haridustee jätkumist konkreetses "eliitkoolis", samas kui peredel tuleks realistlikult hinnata lapse võimeid, huvisid ja valmisolekut pingutada.

Lapse huvid tähtsamad kui ema omad

"Üsna sageli, millele koolijuhid on ka näpu peale pannud, on nõudlikkus kooli suhtes: et kool teeks kõik asjad korda, võimaldaks lapsele õige õpitee ja tagaks selle, et nad saaksid sobivasse gümnaasiumisse. Täiskasvanutena peame tõesti tegelema ka sellega, et oma tunnete ja soovidega toime tulla," rääkis Uiboleht.

Roostik lisas, et üheksandasse klassi jõudes peab hästi realistlikult vaatama, mis on need oskused, millega noor tahab tegeleda. "Ei tule lähtuda sellest, mida mina emana soovin, et laps tegema hakkaks, vaid sellest, milline on reaalsus," sõnas Roostik.

Hoolimata suurest ärevusest ja ahastusest, mida võimendab ka sotsiaalmeedia, kinnitas haridusminister, et põhjust paanikaks ei ole. Süsteemis on õppekohti piisavalt ning keegi ei jää võimaluseta, pinge tuleneb puhtalt asjaolust, et põhikoolilõpetajad otsivad oma kohta üheaegselt.

"Kinnitan üle: kohti on kordades rohkem, kui tänavu oli põhikooli lõpetajaid. Rahutus tuleneb tõesti sellest, et kõik otsivad praegu oma kohta ja teadmatus on suur. Käib selline mäng, et otsi kohta, kust saad, ja sel hetkel ongi ka mängus suur segadus. Kohad on olemas. Seda olukorda, et laps ei leia endale õppimiskohta, ei juhtu. See kõik võtab lihtsalt aega," sõnas Kallas.