Riigieksameid tegi sel aastal kokku 12 459 eksamitegijat.

Neist 9790 on gümnaasiumiõpilased, 1953 kutseõppeasutuste õpilased ja 716 on keskhariduse varem omandanud. Eelmise aastaga võrreldes oli eksamitegijaid tänavu 700 võrra rohkem.

"Selleaastased riigieksamite tulemused on suures osas sarnased eelmise aastaga ning olulisi muutusi ei ole. Üldiselt on täheldatav kerge stabiilne tõusutrend, kuid käesoleval aastal langes kitsa matemaatika eksami tulemus 3,7 punkti võrra. Valemilehe lisamine eksamivihikusse ei toonud mullusega võrreldes kõrgemaid tulemusi. See kinnitab, et määravam on siiski oskus valemeid mõista ja õigesti rakendada," ütles harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar. 

"Nagu mullugi saavutas ka tänavu suurem osa eksamil maksimumtulemuse saanud õpilastest 100 punkti just laia matemaatika eksamil," sõnas Ilosaar. 

Kokku oli sel aastal riigieksamil 100 punkti saanuid 81 (möödunud aastal 85). 

Eesti keele eksamil sai maksimumpunktid kaheksa eksamisooritajat; eesti keel teise keelena seitse eksamisooritajat; inglise keeles üks ja matemaatikas (lai ja kitsas kokku) 65 õpilast.

Küsimusele, miks on eesti keeles maksimumpunktide saajaid eksami sooritajatega suurt hulka arvestades vaid kaheksa, vastas Ilosaar, et maksimumpunktide saamine tähendab perfektset eksamitööd. "Seal ei tohi olla isegi ühtegi trükiviga," ütles Ilosaar.

Ilosaar nentis, et võibolla on hindajad liiga ranged. "Me tegelikult ikkagi teeme iga hindaja analüüsi, et näha, kuhu ta paikneb," sõnas Ilosaar.

Inglise keele riigieksamil sai vaid üks õpilane 100-protsendilise eksamitulemuse. "Inglise keele eksami tulemuste põhjal võib öelda, et kuulamine ja rääkimine on õpilastel heal tasemel, aga kirjutamine nõuab arendamist. Sama kehtib ka eesti keele eksami puhul: soovime arutlemist, aga saame kirjeldamist-jutustamist," sõnas Ilosaar.

Venekeelsetel lastel nõrgemad tulemused matemaatikas

Ka põhikooli matemaatikaeksami tegijatest sai ligi kolmandik tulemuseks 90–100 protsendipunkti, mida on rohkem kui teistel eksamitel. Küll aga oli ligi neljandiku õpilaste tulemus matemaatikas alla 50 protsendi. 

Ilosaare sõnul on tõusnud nii matemaatikaeksami tipusooritajate kui ka põrujate hulk. "See polariseerumine on murettekitav," sõnas Ilosaar.

"Nii nagu eelmisel aastal, on ka nüüd murettekitav aina suurenev lõhe vene- ja eestikeelsete laste matemaatika eksami tulemuste vahel. Soorituskeele lõikes suurenes eesti ja vene keeles sooritanute vahe 12,49 protsendipunktini. Tähelepanu vajavad ka eesti keele kui teise keele eksami sooritajate tulemused, mis näitavad, et alla poole õpilastest saavutasid eksamil B1-keeletaseme," lisas Ilosaar.

Põhikooli matemaatikaeksami nõrkade tulemuste analüüsiks oleks Ilosaare sõnul vaja põhjalikku uuringut. "Me peaksime saama teada, millise profiiliga on need õpetajad, mis metoodikaid nad kasutavad," sõnas Ilosaar.

Ka haridusministeeriumi õppekava valdkonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann ütles, et matemaatika õpetamise puhul on kõige tähtsam õpetaja kompetentsus ja metoodika.

"Meie saame eksamitulemusi parendada õpetajaid koolitades. Samas teame, et õpetajatele on väga keeruline õpetada uusi meetodeid, kui talle on kinnistunud vanad meetodid," lisas Liiv-Tellmann. Palju saab ära teha ka kool, kes saab analüüsida ja vaadata siis, kas on vaja anda õpetajatele koolitust, teha lapsevanematega koostööd, kes suunaksid lapsi rohkem õppima või kasutada muid meetodeid.

Riigieksamite tulemused õppeainete kaupa

Eesti keele riigieksam 

Eksami keskmine tulemus on sel aastal 59,6 ja eksamit tegi 8854 eksaminandi. Võrreldes 2025. aastaga on riigieksami keskmine tulemus jäänud täpselt samaks. Viimasel paaril aastal on tulemused tasapisi, aga stabiilselt tõusnud, lähenedes koroonaeelsele tasemele. 

Eesti keele kui teise keele riigieksam  

Eksamit tegi sel aastal kokku 2832 eksaminandi, eksami keskmine tulemus on 61,7 punkti.  B2-keeletaseme tunnistus väljastatakse 57 protsendile eksamil osalenutest (2025. aastal oli B2-taseme saavutanud õpilasi 1515 ehk 56,3 protsenti).

Eelmise aasta eksamiga võrreldes on eksami keskmine tulemus tõusnud, nagu ka B2-keeleoskustaseme saavutanute hulk. Märkimisväärseid erinevusi õpilaste keeleoskustasemes varasemaga võrreldes ei ole, kuigi iga aastaga on keskmine sooritusprotsent pisut tõusnud. 

Matemaatika riigieksam 

Kitsa matemaatika eksami tegi 4855 ja laia matemaatika eksami 5670 eksaminandi.

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus on 35,4 ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 59,2. Võrreldes eelmise õppeaastaga on keskmine tulemus laia kursuse eksamil tõusnud 0,9 punkti võrra ja kitsa kursuse eksami tulemuse langes 3,7 punkti võrra. 100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil kaks eksaminandi ja laia matemaatika eksamil 63 eksaminandi.

Võõrkeele eksamid  

Võõrkeele eksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või rahvusvahelise inglise keele eksami ning sooritada kas prantsuse või saksa keele rahvusvahelise eksami.  

Inglise keele riigieksamil osales 5384 eksaminandi. Eksami keskmine tulemus oli 70,4, mis on sarnane eelmisele aastale, mil see oli 70,5. 

B1- ja B2-keeletaseme saavutajate osakaal on jäänud sarnaseks eelmiste aastatega. 84,2 protsenti eksamitegijatest saavutasid riiklikus õppekavas oodatud B1- või B2-keeletaseme. B1-taseme saavutasid 30,4 protsenti sooritajatest, B2-taseme 53,8 protsenti sooritajatest.

Rahvusvahelisel inglise keele eksamil Cambridge C1 Advanced osales õppeaasta jooksul kokku 4920 õpilast. C1 või kõrgema taseme saavutas 92,5 protsenti eksami sooritajatest. Maksimumpunktid (210 punkti) sai kaks õpilast. 

C1 või C2 taseme saavutanute suur hulk näitab, et märkimisväärne osa õpilasi ületab gümnaasiumi lõpuks õppekavas seatud eesmärgi jõuda võõrkeeles B2 tasemele, mis on suurepärane tulemus. Tulemused on iga aasta paranenud, mille põhjuseks võib pidada võimalust õpilasi pikemalt ette valmistada, sh sooritada eelnevalt eelteste ning proovieksamit.

Rahvusvahelist võõrkeele eksamit, mis on võrdsustatud võõrkeele riigieksamiga, sooritas prantsuse keeles 228 ja saksa keeles 142 õpilast.

100-protsendilised tulemused kooliti

Kõige enam 100-protsendilise matemaatikaeksamitulemusega õpilasi tuli Gustav Adolfi gümnaasiumist (10), järgnesid Hugo Treffneri gümnaasium (7), Tallinna reaalkool (6). Eesti keele maksimumpunktid sai üks õpilane GAG-ist, üks Rocca al Mare koolist, üks Saku gümnaasiumist, üks MURG-ist, üks PERG-ist, üks Tallinna reaalkoolist, üks varemlõpetanu ja kaks Miina Härma gümnaasiumi õpilast. Ainus sajaprotsendilise inglise keele tulemuse saavutanud õpilane õppis PERG-is.

Põhikoolieksamite tulemused õppeainete kaupa

Eesti keel

Eksami keskmine sooritusprotsent on sel aastal 75,17 ja eksamit tegi 11 790 eksaminandi. Võrreldes 2025. aastaga on keskmine tulemus tõusnud 1,64 protsendipunkti võrra.

Eesti keel teise keelena

Põhikooli lõpueksami keskmine sooritusprotsent tõusis sel aastal 54,98-lt 56,22-le. Nii nagu ka eelmisel aastal oli eksami sooritajaid 3270.

Põhikoolieksamiga on võimalik saavutada eesti keele B1 tase, mille saavutas seekord 46,8 protsenti sooritajatest.

Matemaatika

Kõige suurema muutuse, võrreldes eelmise aastaga, on teinud matemaatika põhikoolieksami keskmine tulemus, mis tõusis 63,87 punktilt 66,39 punktile. Eksamit sooritas kokku 15 066 eksaminandi.