Lehe teatel on kaaperdamise taga olev tehnoloogia lihtne – esmalt pimestab Venemaa drooni GPS-vastuvõtja tugeva mürasignaaliga, lõigates selle ära tegelikest satelliidisignaalidest. Seda tehnikat nimetatakse häirimiseks (jamming).

Vastuvõtja lülitub seejärel otsingurežiimi, skaneerides pimesi, et millessegi lukustuda. Sel hetkel edastab Venemaa oma võltssignaali (spoofing), mis on tugevam kui mis tahes muu signaal õhus. See annab droonile valesignaali ja sunnib selle uuele signaalile lukustuma.

Ukraina droonidele edastatakse informatsioon, nagu nad asuksid Venemaa territooriumil palju sügavamal, kui nad tegelikult on. Seetõttu suunduvad nad lääne poole NATO õhuruumi.

"Kõik kuulavad kosmoses asuvate globaalsete navigatsioonisatelliitide signaale ja kahjuks kasutame me kõik igapäevaselt krüpteerimata avatud signaale," selgitas Kuningliku Navigatsiooniinstituudi tegevjuht Ramsey Faragher.

"See tähendab, et neid on väga lihtne dekodeerida ja kasutada, kuid samas on ka väga lihtne luua tarkvara, mis suudab edastada nende signaalide täiuslikult näivaid võltsversioone," märkis Faragher.

Uurides Eesti-Vene piiri ääres reaalajas andmeid, näeb Faragher signaalivõltsimist otsepildis.

Ühtlasi edastab Venemaa navigatsioonisüsteemile valesid ajaandmeid, mis viivad süsteemi aastate või isegi aastakümnete võrra minevikku või tulevikku.

"Kui panna arvutid tööle vale aastakümne režiimis, võivad need kokku joosta, taaskäivituda või täielikult seiskuda," sõnas Faragher.

"Seda nimetatakse sageli "telliseks muutmiseks" (bricking), mis põhjustab tarkvara kokkujooksmise. Droone püütakse sõna otseses mõttes alla kukutada, kuid mitte vale asukoha edastamisega, vaid arvutile nii ebatäpse aja söötmisega, et tarkvara annab veateate ja seiskub," selgitas ta.

Signaali häirimine toimub Kaliningradis asuva võimsa saatja kaudu, mis on aastaid blokeerinud GPS-signaale sadade kilomeetrite ulatuses Läänemere õhuruumis.

Saatja on nii võimas, et Soome päästeteenistused ei saa enam pelgalt GPS-ile toetuda. 

Faragheri sõnul on tõendeid ka selle kohta, et Venemaa on katsetanud satelliite, mis suudavad signaale häirida ja võltsida otse orbiidilt.

Ukraina otsib lahendust

Ukraina kasutab fiiberoptilisi droone, mida juhitakse lennu ajal lahtirulluva kaabli abil ja mida ei saa häirida ning mis ulatuvad sihtmärkideni ligi 20 kilomeetri kaugusel.

Samuti on kasutusel tehisintellekti abil juhitavad süsteemid, mis kasutavad GPS-i asemel kaameraid ja maastikutuvastust ja mis ründavad sihtmärke peaaegu 500 kilomeetri kaugusel operaatoritest, saatmata seejuures ainsatki signaali, mida Venemaa saaks häirida või võltsida.

Kuid ka Venemaa peab sammu.

Edastatavate signaalide keerukus on pidevalt kasvanud: üha vähem on signaalitüüpe, mida ei suudeta häirida, ning vastukaaluks on Moskva asunud kasutama oma valguskaabliga droone.

"Põhimõtteliselt häiritakse ja võltsitakse praegu kõike," nentis Faragher.

Pikaajaline lahendus on tema hinnangul nutiantennid, mis suudavad valesignaalid välja filtreerida ja õigetele lukustuda. Praegu on need kallid, kuid hindade langedes võivad need Faragheri arvates muuta Venemaa segajad lõpuks kasutuks.

Eksperdid juhtisid tähelepanu, et tegemist võib olla agressiooniaktiga NATO vastu.

"Venemaa rikub aktiivselt NATO ja Euroopa õhuruumi," sõnas Teaduse ja Rahvusvahelise Julgeoleku Instituudi vanemteadur Spencer Faragasso. "Neid droonirikkumisi võib vaadelda osana Venemaa varisõjast, mida riik on Euroopa vastu pidanud juba aastaid."

Venemaa ei häiri mitte ainult navigatsiooni, vaid tekitab teadlikult poliitilisi kriise NATO liikmesriikides, ütles ta ja lisas, et Venemaa president Vladimir Putin üritab panna proovile alliansi otsusekindlust, ilma seda tehniliselt kordagi ründamata.

"Venemaal pole mingit põhjust peatuda, sest Moskva jaoks ei kaasne sellega mingeid kulusid ega tagajärgi, samas kui tehtud pingutuste tasuvus on tohutu," ütles mõttekoja Chatham House Venemaa ja Euraasia programmi teadur Keir Giles.

"Fakt, et GPS-signaal on olnud blokeeritud suurel osal Läänemere aladest ja kaugemalgi, oleks pidanud tekitama palju suurema skandaali, kui see tegelikult on tekitanud," lisas ta.

Alates märtsist on Venemaa elektroonilise häirimise tõttu ümber suunatud Ukraina droonid kukkunud alla Eestis, Lätis ja Soomes. Möödunud nädalal tulistas NATO F-16 hävitaja alla Eesti õhuruumi sisenenud drooni.