"Kõigepealt me peame aru saama, et need on üksikud droonid, mida õnnestub Venemaal niimoodi ära segada. Enamik Ukraina droone ikkagi lendab nii nagu planeeritud – sihtmärkide suunas," ütles Tarien ERR-ile.

Tarien spekuleeris, et Venemaa poolt eksitatud Ukraina droonide hulk jääb kõigist Ukraina poolt Venemaa sihtmärkide pihta saadetud droonidest alla 10 protsendi.

"Eks ta proovib kõiki, lihtsalt jõuab mõnedeni. See on pidev tehnoloogiline võidujooks mõlema poole vahel. Ega me ju täpselt ei tea, kuidas Ukraina droonid navigeerivad, mida nad kasutavad. Tõenäoliselt on ta selline poolautonoomne, et ta jälgib pinnavorme. Jälgib reljeefi, oma inertsiaalset liikumist, ja siis aeg-ajalt täpsustab oma asukohta GPS-iga. Ilmselt mõned üksikud ongi tabatud sellistel ajahetkedel, kus nad täpsustavad oma asukohta, ja siis eksitatud. See on minu teooria, ma ei saa kinnitada, et see niimoodi toimub," rääkis Tarien.

Tarieni sõnul ei saa sajaprotsendiliselt väita, et Venemaa tahtlikult droone Balti riikide õhuruumi poole suunab.

"Me ei tea, mis tehnoloogiat Ukraina kasutab oma droonide sihitamiseks ja me täpselt ei tea, kuidas Venemaa seda segab. Kas Venemaa püüab segadust tekitada, kui tal vähegi võimalust on? Kindlasti. Me näeme jällegi, et neid eksinud droone on suhteliselt vähe, enamus lendab siiski oma sihtmärkide suunas. Kui täpselt ta suudab neid väheseid, mida ta eksitab, veel suunata, ma ei oska öelda. Pigem arvan, et nad ei ole üle võetud, nad ei ole täpselt Venemaa poolt kontrollitavad, vaid nad on eksitatud ja siis nad uitavad omapäi," kommenteeris Tarien.

Tarieni sõnul on võimalik eksinud droone ka nii-öelda vastu segada, aga kui Eesti seda teeks, siis oleks sellel mõju ka tsiviillennuliiklusele. "Rahuajal ei ole see päris vastutustundlik tegevus, mis puudutab sellise elektroonilise segamise käikulaskmist," ütles Tarien lisades, et see ei pruugi olla ka kuigi efektiivne.

"Selliste üksikute droonide puhul ma ei näe rahuajal seda küll kuidagi tõhusa meetmena, mida Eesti võiks kasutada," sõnas ta.

Tarien hindas, et Eesti on eksitatud droonidele seni adekvaatselt reageerinud.

"Ma arvan, et see, mida praegu rakendatakse, on täiesti mõistlik ja proportsionaalne lahendus sellele ohule, mis praegu on. Oht on üksikud eksinud droonid. Meie praegune rahuaja lahendus ongi adekvaatne," lausus Tarien.

"Ma olen seda kirjutanud ja öelnud, et tahetakse hirmsasti kohe alla tulistada, aga rahuajal, kui taevas on tsiviillennundusele avatud, ja kui me radari jälje peale avame tule, siis see võib olla kellegi hobilenduri väikelennuk, keda me tulistame. Rahuaja taevas lihtsalt ei saa niimoodi, et on maapealsed kuulipildujabrigaadid ja hakkavad kohe tulistama. Nii need protseduurid on, et me peame saatma NATO õhuturbe visuaalselt identifitseerima, muidu me võtame selle riski, et tulistame alla sõbraliku, aga eksinud lennuvahendi," rääkis Tarien.

"Kui me oleme praegu rahuajas ja meie õhuruum on avatud tsiviillennundusele, siis paratamatult seetõttu oleme aeglasemad reageerima. Üksikute eksinud droonide oht ei ole nii suur, et vääriks õhuruumi sulgemist ja kuulipildujabrigaadide väljasaatmist. Praegu me oleme täiesti proportsionaalses valmiduses," ütles Tarien veel.

Briti väljaanne The Telegraph kirjutas esmaspäeval, et Moskva kasutab Kaliningradis asuvat GPS-signaali segajat, et suunata riiki ründavaid Ukraina droone NATO õhuruumi. Artiklis rääkinud ekspertide sõnul võib Venemaa taktika kujutada endast agressiooniakti NATO vastu.

Alates märtsist on Venemaa elektroonilise häirimise tõttu ümber suunatud Ukraina droonid kukkunud alla Eestis, Lätis ja Soomes. Möödunud nädalal tulistas NATO F-16 hävitaja alla Eesti õhuruumi sisenenud drooni.