Kõik küsitlusmeetodid, veeb, telefon või näost-näkku intervjuud, võivad sisaldada erinevaid kallutusi ning nende kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on andmekogumine, kaalumine, modelleerimine ja valideerimine tehtud.

Rahvusvahelised organisatsioonid ESOMAR ja WAPOR ei käsitle veebiuuringuid ega telefoniküsitlusi vastandlike "heade" ja "halbade" meetoditena, vaid erinevate tugevuste ja piirangutega andmekogumismeetoditena.

Emori metoodika tugineb meie pikaajalisele kogemusele avaliku arvamuse uuringute vallas. Erakondade toetuse mõõtmisel kasutame kombineeritud andmekorjet, mille eesmärk on saavutada võimalikult hea vastavus Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafilisele struktuurile ja käitumismustritele.

Emor lähtub uuringutulemuste avaldamisel ESOMAR-i ja WAPOR-i juhendist, mille kohaselt tuleb avaldada uuringu peamised metodoloogilised näitajad, sh uuringu tellija, valimi suurus ja moodustamise alus, küsitlusmeetod, küsitlusperiood, kaalumise üldpõhimõtted ning "ei oska öelda" vastuste osakaal. Emor avaldab erakondade toetusuuringute juures järjepidevalt ka "ei oska öelda" vastuste osakaalu.

Valimistevahelisel perioodil on Emori eesmärk mõõta erakondlike eelistuste dünaamikat ja pikemaajalisi trende, mitte prognoosida kaugel olevate valimiste lõpptulemust. Väikeste erinevuste tõlgendamisel tuleb arvestada avaliku arvamuse loomuliku muutlikkusega.

Seetõttu ei ole valimiste vahelisel perioodil oluline lisada tulemuste usalduspiiride kõrvale ka tõenäosus, mis ei pruugi avalikkuse jaoks anda sisuliselt olulist lisainfot. Palju olulisem on jälgida, kas ühe või teise erakonna toetus pikema aja jooksul kasvab, langeb või püsib stabiilsena. Pikaajaline dünaamika kirjeldab avalikku arvamust sisulisemalt kui väga väikeste vahede hetkeseis.

Erinevate uuringute tulemuste võrdlemisel tuleb alati arvestada kasutatud metoodikate erinevustega. Professionaalses uuringupraktikas on oluline vältida kategoorilisi järeldusi olukorras, kus kõigi uuringute täielik tehniline info ei ole avalikult kättesaadav.