"Menetlus lõpetati, kuna seaduserikkumist ei tuvastatud," kommenteeris riigiprokurör Jürgen Hüva Postimehele.

Keskkriminaalpolitsei alustas uurimist 2025. aasta septembris pärast finantsinspektsiooni saadetud kuriteoteadet, mis viitas aktsiate ülevõtmispakkumise eel toimunud tehingutele.

Hüva ütles "Aktuaalsele kaamerale", et esialgu laekus teave finantsinspektsioonist, kes oli teinud esmase analüüsi nende tehingute najal, mis olid tehtud enne 27. märtsi 2025. aastal ehk enne selle avaliku enampakkumise teate esitamist.

"Seal oli toodud nimekiri isikutest ja tehingutest, me viisime läbi veel täiendava analüüsi tuvastamaks, kas on võib-olla rohkem neid inimesi, kes võivad kahtluse alla sattuda. Ja seejärel me tegime läbiotsimised, täiendavad toimingud ja lõpuks me saime konstateerida fakti, et antud juhul keegi ühtegi ebaseaduslikku tehingut ei teinud," lausus Hüva.

Uurimise eesmärk oli selgitada, kas keegi võis kasutada siseinfot ja teenida sellega ebaseaduslikku tulu. Kogutud teave neid esialgseid kahtlusi ei kinnitanud ning menetlus lõpetati kuriteo puudumise tõttu.

Mullu septembris tuli avalikuks, et keskkriminaalpolitsei kahtlustab Enefit Greeni aktsiate ülevõtmispakkumisel siseteabe avaldamist ja selle alusel kauplemist, millega teeniti 130 000 eurot ebaseaduslikku tulu. Kahtlustus esitati kolmele inimesele ja ühele ettevõttele. Üheks kahtlusaluseks oli ka Enefit Greeni endine juht Aavo Kärmas, kes kahtlustuse avalikuks tulles kinnitas ERR-ile, et ostis küll aktsiaid, kuid mingit siseinfot tal ei olnud ja selle alusel ei teinud ta ka tehinguid teinud.

Kolmapäeval teatas Kärmas, et ei tea veel, millise teabe põhjal finantsinspektsioon tema peale kuriteoteate esitas. "Soovin kindlasti selle teatega tutvuda, et otsustada järgnevate sammude üle. Mõistan, et prokuratuuril võis olla kohustus  sellise teate peale menetlus alustada. Siiski ei pea ma õigeks seda, kuidas prokuratuur minu kui kahtlustatava nime avalikustas," ütles Kärmas kirjalikus avalduses.

Keskkriminaalpolitsei ei avaldanud läbiotsimiste päeval tehtud pressiteates kahtlustatavate nimesid, kuid sellele vaatamata sai Kärmase nimi veel samal päeval avalikuks.

"Riigiprokuratuur on mulle selgitanud, et nad avaldasid mu nime ajakirjanikule, kes oli küsinud, kas üks kahtlustatavatest olen mina. Väidetavalt oli selline lähenemine vajalik, et vältida väga suure hulga inimeste ja ettevõtete alusetut seostamist kriminaalmenetlusega ning valede versioonide levimist avalikkuses. Nii toimides seadis prokuratuur minu nime avalikustamise sõltuvusse ajakirjaniku oletuse paikapidavusest, mitte avaliku huvi ülekaalukusest. Seepärast on mul tõsised kahtlused, kas prokuratuur avaldas minu isikuandmed õiguspäraselt," märkis Kärmas.

"Ilmselgelt kahjustas prokuratuuri selline tegevus väga tõsiselt minu head nime ning põhjustas mulle ja mu lähedastele põhjendamatut koormat ja muret kogu edasise kriminaalmenetluse kestel. Seda oleks saanud vältida, ilma, et oleks kahjustatud kriminaalmenetluse huve. Hea vähemalt, et nüüdseks on  prokuratuur veendunud, et sellel kahtlustusel polnud alust ja menetlus lõpetati," lisas Kärmas.

Eesti Energia vabatahtlik ülevõtmispakkumine Enefit Greeni aktsionäridele lõppes 2025. aasta mai keskel. Selle käigus said aktsionärid võimaluse müüa Enefit Greeni aktsiad hinnaga 3,4 eurot aktsia kohta.

Ülevõtmispakkumise eesmärk oli tuua Enefit Green sajaprotsendiliselt tagasi Eesti Energia omandisse.