Keskkonnaameti teoleiukohtade kaart on Hispaania teetigu tähistavad punaseid täpikesi täis. Kõige rohkem on neid leitud Harjumaal, aga pääsenud pole ka teised piirkonnad.

Tallinna Pirita linnaosa on aiaomanikele teo tõrjumisel appi tulnud ja paigutab graanulmürki piirkondadesse, kus tigusid on rohkem, rääkis Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit.

"Eelmine aasta linn jagas neid graanuleid, aga see graanulite jagamine siin üks pakk või kaks pakki pere peale ei anna sellist tulemust. Pigem sellised avalikud kohad nagu Lillepi park jne. Neid kohti on 20 kuni 30, kus inimesed on andnud teada, et tigude populatsioon on suur. Siis sinna me neid graanuleid ka paneme iga nädal," ütles Saarniit.

Teo tõrjet tehakse peamiselt linnaosa rahast, lisas Saarniit.

"Ma taotlesin ka aasta alguses eelarvesse lisaraha ja natuke saime juurde. Konteinerite tühjendus, põletus, soetatud mürk ja planeeritavad talgud - ma arvan, et see summa jääb sinna 17 000 ja 18 000 vahele. Kui me mürki juurde peaksime ostma, siis see jääb 20 000 euro kanti," lausus Saarniit.

Tartus ei ole olukord veel hull. Esimesed teated Hispaania teeteost tulid aiaomanikelt eelmisel kevadel. Esialgse kiire lahendusena pani linn eelmisel aastal välja kogumiskonteinerid, ütles Tartu linna looduse projektijuht Riia Ränisoo.

Ka sel aastal tulevad konteinerid ja kavas on ka rohkem teavitustööd, ütles Ränisoo.

"Kõige suurem probleem on ikkagi eraaiad, kuhu tuuakse aianduskeskustest erinevaid taimi. Pottides, potiäärtes, mullapallide sees on teod ja sealt nad liiguvad avalikele haljasaladele. See tõrjumine peab ikkagi saama alguse eelkõige sealt, kus see probleem algab," sõnas Ränisoo.

Pärnust öeldi, et teist aastat on linn paigutanud laiali tigude kogumiskonteinerid. Mürgigraanulite kasutamist praegu plaanis pole.

Keskkonnainvesteeringute keskus on valmis Hispaania teeteo tõrjet ka toetama. Looduskaitseprojektide taotlusvoor avatakse taas sügisel ja keskkonnaamet hakkab sel teemal omavalitsustega suhtlema, teatas keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd.

Ta pani nii omavalitsustele kui ka aiaomanikele südamele, et taimi ostes tuleb kindlasti kontrollida juurepalle ja mulda, et märgata teomune, lima jälgi ja kahjustusi. Linnahaljastuses ja uusarendustes tuleb kasutada usaldusväärse päritoluga haljastusmulda, multsi ja istikuid.