Tallinna linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa) ütles kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et arhitektuurivõistluste kasutamine Tallinna hoonete ja objektide ehitamisel toob linnale liiga suurt kulu ning kasutusele on vaja võtta rohkem standardlahendusi. "Standardlahendused on järgmine suund, et me saaksime raha kokku hoida ja saaksime teha sama raha eest rohkem objekte, mitte ühe ja väga kalli," sõnas linnapea.

Aet Aderi sõnul saadab see linnakodanikele kurva sõnumi. "Ei ole hea linnakodanikuna kuulda, et linn arvab, et kodanikud ei vääri parimaid ja kvaliteetsemaid lahendusi," ütles Ader ERR-ile.

"Arhitektuurivõistluste formaat on ennast tõestanud üle 150 aasta ja erasektor praktiseerib seda vabatahtlikult, sest nad näevad, et nad saavad parima tulemuse. Ma arvan, et peame lihtsalt linnapead natukene rohkem teavitama," märkis ta.

Aderi sõnul on Raudsepa jutus mitmeid valestimõistmisi. "Kõigepealt see, et kes siis neid tüüpprojekte projekteerib? Tüüpprojekte projekteerivad ju samuti arhitektid," sõnas Ader.

Arhitektuurivõistlusega tekib ühiskondlik kokkulepe

Aderi sõnul soovib ta ümber lükata väite, et arhitektuurivõistlusi tehakse justkui väga palju.

"Ei tehta väga palju. Suurem hulk Tallinna linna projekteerimist ei toimu arhitektuurivõistlustega, arhitektuurivõistluseid korraldatakse olulisemate avalike objektide peale. Kui kasutatakse avalikku raha ja me tahame, et maksumaksja raha kasutataks parimal viisil, et see oleks ühelt poolt kvaliteetne lahendus, aga teistpidi kulude mõttes optimaalne, siis arhitektuurivõistlus on väga hea," rääkis Ader.

Teine Raudsepa valeväide on Aderi sõnul see, et arhitektuurivõistlus tähendab justkui väga kalleid lahendusi ja kõik läheb kallimaks. "See ka ei vasta tõele, sest kui korraldatakse arhitektuurivõistlust, siis see on samuti hange. Hankes on projekteerimise ja ehitamise eesmärkhind fikseeritud," lausus ta.

"Riigi kinnisvara praktikast võin tuua näiteid, kus hilisemas projekteerimises, kui minnakse eelprojektist põhiprojekti staadiumisse. Näiteks projekteeritakse ühte objekti puitkonstruktsioonil, aga tellitakse eelarvestamine ja vaadatakse, et konstruktsioonid ei mahu eelarvesse, siis tehakse need ümber näiteks kiviplokk lahendusele. See on tavapärane praktika. Eelarvetest peetakse kinni," rääkis Ader.

"Nii nagu me ei taha, et muid töid teeks lihtsalt kõige odavam tegija, kes teeb asja ära, teadmata, mis see on ja kuidas ta seda teeb, siis sama on arhitektuurivõistlusega. Sellel väga selge lähteülesanne. Ruumiprogramm on määratud. Arhitektuuribürood pakuvad sellest tulenevalt lahendusi ja žürii, kus on kaasatud tellija esindaja ja professionaalid, valib ühiselt parima lahenduse. Juba tekib tegelikult ühiskondlik kokkulepe, et lahendus vastab kõikide soovidele, et vältida hiljem bürokraatia keerdkäike. Ehk ajas on võimalik võita," rääkis Ader.

"Ettevalmistus arhitektuurivõistluseks võib võtta kuus kuni üheksa kuud, aga kuna eskiis on juba olemas, saab selle etapi projekteerimises vahele jätta. See ei tee protsesse ajaliselt pikemaks," lisas ta.

Ader rääkis, et Euroopa praktika järgi kasutatakse arhitektuurivõistlusi oluliste avalike objektide puhul laialdaselt ning nende kulu moodustab keskmiselt umbes 0,7 protsenti ehitusmaksumusest. Tema sõnul tasub see investeering end hiljem ära, kuna aitab vältida vigu, vähendab vaidlusi ning toob kaasa madalamad ekspluatatsioonikulud. Ader viitas ka Euroopa tasandi uuringutele, mille järgi võib kvaliteetse planeerimise abil saavutada märkimisväärset, kuni kümnetesse kordadesse ulatuvat kokkuhoidu.

Ader tõdes, et kõik standardlahendused ei ole ilmtingimata halvad, näiteks lasteaedade puhul, aga teatud ulatuses.

"Lasteaedade puhul, kui korraldada arhitektuurivõistlus, et leida parim standardlahendus, siis see on okei, et hiljem rajataksegi mõned lasteaiad sellise tüüpse lahenduse põhjal. Küll aga tulevad alati piirid ette. Nõukogude ajast teame, et meil on h-kujulisi koole hulgim, tüüpseid lasteaedu ja Lasnamäe on tüüpse projekteerimise tulemus. See ei tähenda, et konkreetne hoone iseenesest halb oleks, aga kui teeme ühte asja liiga palju, siis tihtipeale see ei toimi," rääkis Ader.

Linnas ei ole ametite vahel sünkroonsust

Ader peab Tallinnas suureks probleemiks, et ruumilahenduste hankimisega tegeleb mitu eri ametit.

"Otseselt on see linnavaraameti vastutus, kus on hankimiskompetents, aga kaasatud on ka linnaplaneerimise amet, kus on ruumikompetents. Siis on veel poliitiline tasand jne. On vaja väga head koostööd nende tasandite vahel," sõnas Ader.

"Eelmisel sügisel olime disainisprindis koos Tallinna linnavaraameti, linnaplaneerimise ameti ja arhitektide liiduga ning seal tuligi välja peamine probleem, et linnas ei ole ametite vahel sünkroonsust. Ei ole selgelt aru saadud, kes millal ja milliseid otsuseid teeb, et oleks läbi mõeldud, millised on lähteülesanded," ütles Ader.

"Disainisprindis saime aru, et on vaja teha erinevate ametite koostöös väga selge eeltöö, et linn saaks aru, mida ta tellib ja siis arvestada kohe adekvaatse summaga eelarves ja hiljem minna siis väga teadlikult tellima, märkida sihthinnad projekteerimisele ja ehitusele ja ikkagi soovitatavalt arhitektuurivõistlusega. Seda ei pea alati vähem tähtsate objektide puhul tegema, aga oluliste avalike objektide puhul võiks," lisas ta.