Isamaalasest linnapea Peeter Raudsepp ütles kolmapäeval saates "Otse uudistemajast", et linnale on suur kulu, et uute hoonete ehitamisel ei võeta kasutusele standardlahendusi, vaid korraldatakse uhke arhitektuurikonkurss ning tellitakse arhitektidelt erilahendusi.

Ta tõi negatiivse näitena Tallinna reaalkooli uue hoone, kuhu tellitakse umbes 27 000 euro eest õpetajate tuppa kapp.

"Nii see on, kui ametnikud kõik asjad sisse võtavad. Kui neil on ette antud arhitekt ja sisearhitekt ja seal võetakse kõik vastu selliselt, nagu tuleb. Hanke võidab näiteks ainus pakkuja, saab teha korraliku hinna. Pärast kui neid asju tuleb asendada ja muuta, tuleb jälle pöörduda sellesama sisearhitekti poole. Käimegi seda kallist teed edasi," ütles linnapea.

Reaalkooli juurdeehituse vastutav arhitekt Johan Tali Molumba arhitektibüroost rääkis, et tegelikult ei ole see üldse tavaline kapp, vaid sisuliselt terve õpetajate toa mööbel – kolm meetrit kõrge ning kümme meetrit lai.

"Seal on garderoob, seal on väike kööginurk, lisaks on sinna ära pakitud ka panipaigad õppevahenditele, mida neil on [reaalainete ja loodusteaduste – toim.] kompetentsikeskuses vaja. See on natuke alusetu intriig, seda kappi on seal päris palju selle raha eest. Seal on külmkapp, minu arust isegi printer oli sees," selgitas ta.

Tali sõnas, et oma olemuselt on kapp tegelikult õige lihtne, melamiinist. "See ei ole kindlasti kuidagi üle kullatud või väga keerulistest materjalidest tehtud, pigem on ta täiesti tavaline kapp ja selliseid kappe on meil seal maja peale veelgi," lisas ta.

Arhitekt sõnas, et põhjus, miks kapp nii palju maksab, tuleneb osati ka sellest, et linn hakkas mööblit või sisekujundust hankima alles suve alguses, tingimusega, et kõik peab olema olemas suve lõpuks.

"Üsna keeruline on leida ühtegi pakkujat, kes tahaks terve suve, kui kogu Euroopa puhkab – ükski mööblitootja ega materjalitarnija väga toru ei võta – võtta selle vastutuse ja riski, et kõik õigeks ajaks valmis saada. Ma kujutan ette, et sellega käib paratamatult kaasas ka väike riskinumber, mis kirjutatakse lihtsalt hinnale otsa, et kui ei saa, siis kuskilt ikka saab. Niimoodi tuligi vist ainult üks pakkuja, kes saigi dikteerida oma hinna sellele kapile ja kõigele muule," rääkis Tali.

Johan Tali lisas, et tegelikult pole reaalkooli sisustus ka midagi eriskummalist, kui seda võrrelda näiteks viimase kümnendi jooksul ehitatud riigigümnaasiumidega.

"See ei ole midagi sellist, mille üle me saaksime öelda, et me mõtlesime midagi väga lahedat ja ägedat välja, sisuliselt on kõik uued koolimajad selliseid kappe täis," märkis arhitekt.

Arhitekt: ühele kapile ei peaks nii palju tähelepanu pöörama

Arhitekt rääkis, et alguses oli lähteülesanne, et ehitatakse uus maja ja vana maja keldriruumid tehakse korda. Siis tuli sõnum, et ka vanas majas tuleb ümberkorraldusi teha, näiteks tuli ajakohastada klassiruumide valgustust ning ventilatsioonisüsteemi. Ehk siis tagantjärele tarkusena nenditi, et ehitusprojekti mahtu peab tõstma.

Tali rääkis, et linnavara ametil olid juba alguses ebarealistlikud ootused sellele, kui palju kesklinnas keskaegse kindlustusmüüri otsa sarnase hoone ehitamine võiks maksta. Näiteks ei arvestatud, et arheoloogilisteks väljakaevamisteks kulub plaanitust miljon eurot rohkem.

Tegelikult ei peakski arhitekti sõnul üldse nii palju tähelepanu ühele kapile pöörama.

"Kõik need asjad on salamisi hiilinud, mõnes mõttes arusaadavalt ja loogiliselt projekti sisse ja kokku annavadki need suhteliselt krõbeda eelarverea. Selles olukorras on üsna inetu hakata ilkuma selle üle, et kuskil on üks hästi kallis kapp saanud. Isegi kui see maja oleks ilma mööblita jäänud, oleks see mitu miljonit üle eelarve läinud," ütles Tali.

Kahe aastaga kallines reaalkooli uus hoone kolmandiku võrra

 Linnavaraametist öeldi, et reaalkooli uue hoone rajamine maksab kokku 30 miljonit eurot. Selle summa sees on nii sisustus, projekteerimine kui ka arheoloogilised kaevamised.

Veel kaks aastat tagasi kavandas linnavaraamet aga, et uus hoone maksab 22 miljonit eurot. Kahe aastaga on uus hoone kallinenud seega pea kolmandiku võrra.

Linnavaraameti kinnisvaraarenduse ja -halduse teenistuse juht Marko Sula ütles, et kallinemine oli tingitud osalt arheoloogiliste väljakaevamiste tulemustest, teisalt ka geoloogilistest tingimustest.

"Aktuaalne kaamera" kajastas 2023. aasta sügisel, kuidas keskajal oli Tallinna reaalkooli kohal õitsev eeslinn ning väljakaevamistelt saadud leiud üllatasid ajaloolasi. Eriti hinnaliseks osutus üks üsna igapäevane pudrupott.

Üleüldiselt aga linnavaraamet sarnaseid uute hoonete projekte tema sõnul eelarveliselt ei alahinda, pigem kallinevad objektid seetõttu, et turuolukord muutub. Sula selgitas, et kui investeering hõlmab endas ajaloolisi hooneid, siis käivad nendega ka teatud riskid kaasas, mistõttu peab ka hoone kallinemisega rohkem arvestama.

Abilinnapea Kante kritiseeris linnavaraametit

Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond) tõdes, et tegelikult on kõikide hoonete või objektide puhul märgata, et need lähevad kallimaks ning see teeb talle muret.

"Antud juhul me räägime pigem sisustusest ja see sisustuse pool on tõepoolest väga kallis ning siin oleks võinud sisemised protsessid linnavaraametis olla paremini korraldatud. Hanke väljakuulutamine võiks olla palju varem, et ka teised pakkujad tuleksid ja pakuksid midagi," märkis Kante.

Ta lisas, et  linnavaraamet on nüüd värvanud ka uue spetsialisti, kes hakkab tegelema sisearhitektuuri hangetega.

Millal siis ikkagi võiksid valmida esimesed koolihooned ilma arhitektuurikonkursita? Kante rääkis, et see praktika on alles kujunemas.

"Praegu valmivad Kalamaja põhikooli juurdeehitus ja ka Martsa kool, aga ehituses on praegu ka Westholmi gümnaasiumi juurdeehitus, kus on samuti hästi palju erilahendusi juba sisse programmeeritud," sõnas ta.

Kante selgitas, et seni oli lähenemine, et linn ehitab vanade koolimajade asemele uued koolimajad. "Võib-olla teatud koolide puhul tulebki arvestada just nimelt renoveerimisega ja sellest tulenevalt kasutada ka standardlahendusi," ütles ta.

Kante rääkis, et päris igal pool siiski standardlahendusi teha ei saa ning mõnikord on ka arhitektuurikonkursid koolimajade rajamisel õigustatud. Näiteks ilma arhitektuurikonkursita poleks tema sõnul saanud reaalkooli rajadagi.

"Haridusvaldkonna abilinnapeana on meie ja minu isiklik huvi kindlasti see, et kool saaks õigeaegselt valmis. Seetõttu saame praegu lihtsalt tõdeda, et see konkreetne objekt läks kallimaks ja tuleb edasi minna. Nutame ja maksame," ütles Kante.