"Loomulikult üks asi on alati see, et mida paremini meie tellijana oleme suutnud läbi mõtestada seda, mida me soovime, siis see ka tulemus saab olema, sest arhitektid on meie partnerid, nemad aitavad meil selle ellu viia. See on kindlasti üheskoos tehtav protsess," ütles Eglit.

"Me oleme täna neid asju paremaks sättimas, me oleme asutust selles suunas ümber muutmas ehk et kavandamise faasis oleks meil ressurssi ja jõudu rohkem, et linna projektid oleksid paremini läbi mõeldud," lisas ta.

Projekteerijaid esindav projektijuht Olavi Ottas ütles, et suurte projektide puhul on oluline kõigi osapoolte koostöö, mis erinevate linnaametite vahel alati ei toimi.

"See teema on kindlasti päris palju komplekssem kui lihtsalt arvamus, et arhitektuurikonkurss on see põhjus, miks need majad kallimaks lähevad. Kui nimetada kolm esimest, mis tulevad näiteks projekteerimise lähteülesanded, et tegelikult see on pigem reegel kui erand, et need kipuvad tööde käigus muutuma," rääkis Ottas.

"On ju loogiline, et kui maja läheb suuremaks, siis suureneb ka selle maksumus. Üks projekt on tegelikult väga pikkade protsesside jada. Seal on idee, teostatavus, konkurssi ettevalmistamine, konkurss, projekteerimine, ehitushange, ehitamine jne. Ja siis kõik need funktsioonid on ametite puhul killustunud ehk erinevad ametid ju teevad erinevaid ülesandeid. See eeldab ametite vahel väga head koostööd," lausus Ottas.

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ütles kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et arhitektid projekteerivad pealinna liiga kalleid avalikke hooneid, millest osade maksumus kasvab ehitusprotsessi käigus kuni 70 protsenti. Linnapea soovib tulevikus arhitektuurikonkursside asemel kasutada rohkem standardlahendusi.

Raudsepa sõnul on Tallinnasse viimastel aastatel kerkinud mitmeid erilahendusega hooneid, mille maksumus on ehituse käigus järsult kerkinud. Näitena on toodud Reaalkooli, Linnateatri, Kullo keskuse ja Ettevõtlusinkubaatori ümberehitusi.

"Ei ole millegagi põhjendatud, et meie objektid on läinud kallimaks aastas keskmiselt 1,5 või 1,7 korda. Eraäris oleks selline asi täiesti välistatud, seal aktsepteeritakse kuni viie protsendilist kallinemist ja see on ka Tallinna eesmärk," rääkis Raudsepp.

Linnapea sõnul peab tulevikus põhjalikumalt kaaluma, milliste hoonete puhul on arhitektuurikonkursi asemel mõistlikum kasutada standardlahendusi.

Arhitektide liidu juhi Aet Aderi hinnangul lähevad eelarved lõhki erinevatel põhjustel, kuid tihti on murekohaks puudulik lähteülesanne.

"Tihti ei ole selge, mitu ruutmeetrit see kokku on, näiteks kooli puhul, mitu paralleeli seal on, võib-olla ka ei ole nii täpselt uuritud, mis on see asukoht, kas seal on mingeid eritingimusi, kas me peaksime tegema pinnase uuringuid, konstruktsioonid jne. Meie sõnum on see, et kõigepealt väga täpselt läbi analüüsida, mida hakatakse tellima, mis on see lähteülesanne ja vastavalt sellele panna linna eelarvesse adekvaatne summa, mis kataks ehitamist ja projekteerimist," rääkis Ader.