Raudsepp rääkis, et linnale tekitavad suuri kulutusi arhitektid ning objektide puhul liigne erilahenduste otsimine.

"Kõigeks, kuhu vähegi on võimalik, korraldatakse arhitektuurikonkurss. See tähendab küll suurt ja stabiilset tööd ja leiba arhitektidele, sealt edasi ka sisekujundajatele ja sisearhitektidele, aga mida see linnale tähendab? Linnale tähendab see seda, et need objektid kujunevad juba algusest peale kalliks. Väga palju kasutatakse erilahendusi. Me ei taha kuskil näha mingisugust standardlahendust. Me tahame kõike teha eksklusiivselt, me tahame olla hästi toredad. Emotsionaalselt on see kõik arusaadav, aga tegelikkuses on meie objektid liiga kallid," rääkis Raudsepp.

Raudsepa sõnul on Tallinnas olnud objekte, kus aastate lõikes on need kallinenud 30 protsenti, 50 protsenti ja isegi üle 70 protsendi. "See näitab, et nende kulude juhtimine on ikka täiesti käest ära olnud," sõnas ta.

"Tulemus on see, et me kas saame endale väga kallid objektid ja sinna on raha ära kulutatud ja seda raha ei ole jätkunud teiste, kolmandate sarnaste objektide jaoks. Et linnas ei loodaks selliseid üksikuid ilusaid asju, vaid meie kogu linnaruumi kvaliteet oleks parem. Või kahjuks ka teine variant, mis väga sageli on realiseerunud, on see, et tehakse üks konkurss ära, planeeritakse kõik ära ja siis tuleb loobuda, sellepärast et see hinnasilt on liiga kallis," lausus Raudsepp.

"Siinkohal minu linnavalitsus on andnud teistsuguse ülesande, et esiteks tuleb kinni pidada eelarvedistsipliinist. Kui on kulud ette nähtud, kui on investeeringumaht ette nähtud, ei maksa tulla raha juurde küsima. Seda ei saa. Tuleb põhjendada ja me oleme selles suhtes muutunud väga rangeks," ütles ta.

Raudsepp ütles kallinenud on näiteks ettevõtlusinkubaatori maja, Linnateater, Lasnamäel asetsev ringmaja, reaalkool ja Kullo.

Raudsepp rääkis, et on andnud suuna, et linnavalitsus kasutaks rohkem standardlahendusi. Ta märkis, et kui ära jätta arhitektuurikonkurss, võib mänguväljak tulla isegi peaaegu poole odavam.

"Kui me lähtume sellest, et hoonete, näiteks koolide sisekujunduses me peaksime kasutama standardmööblit või standardlahendusi, see teeb neid oluliselt odavamaks," rääkis Raudsepp veel.

Raudsepp tõi halva näitena reaalkooli hankega plaanitava lilleseina, mis läheks maksma 60 000 eurot ning õpetajate toa kapi maksumusega 26 000 eurot.

"See on nii, kui ametnikud kõik asjad sisse võtavad, kui neil ei ole filtreid vahel. Kui on ette antud arhitekt, sisearhitekt ja sealt võetakse kõik vastu selliselt, nagu tuleb," ütles Raudsepp.

"Kodus me ju nii ei käitu. Kodus me ei ole sellisel määral arhitektide, sisearhitektide sõltuvuses ja meele vallas. Nii et standardlahendused on järgmine suund, et me saaksime raha kokku hoida ja saaksime teha sama raha eest rohkem objekte, mitte ühe ja väga kalli," sõnas linnapea.

Standardlahendustega saab Raudsepa sõnul raha kokku hoida näiteks hoonete sisekujunduses.

"Mina olen lõpetanud keskkooli, mis on ehitatud standardprojekti järgi. Ma olen käinud ülikoolis loengutes hoones, mis oli samuti ehitatud standardprojekti järgi. Ja need ei ole nüüd küll need asjad olnud, mis on kuidagi minu haridust negatiivselt mõjutanud," sõnas Raudsepp.

"Väga kummaline on mõelda Tallinnas, et meil on kesklinnas üks väga luksuslik kool ja siis sealt kilomeeter-poolteist edasi on järsku üks selline kool, kus kahjuks ei tule õpilaste WC-s käsi pestes sooja vettki," ütles Raudsepp vanalinna hariduskolleegiumist rääkides.

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Raudsepalt, kas Tallinnas võiks kasutada ka rohkem eraraha.

"Kui me räägime suurtest kontserdi- ja konverentsihallidest, näiteks linnahalli kontekstis, siis on see väga õige koht," ütles Raudsepp.

Rääkides koolide ja lasteaedade renoveerimisest, ütles ta, et kui kui investeeringu katteallikaid on mitu, on see hea ja üks nendest võiks tulevikus olla eraraha.

Siiski rõhutas Raudsepp, et PPP-projektidega Tallinna koolide renoveerimist kaalumisel ei ole. "Täna niisugust asja meil kaalumisel ei ole. Aga kui te küsite, kas sellist asja võiks arutada, siis kahest asjaolust lähtuvalt võiks: esiteks finantseerimise allikas ja teiseks ikkagi see lähenemisviis ja oskusteave. Paratamatult erasektor teeb neid asju ratsionaalsemalt," rääkis Raudsepp.

Raudsepp: autod jäävad igale poole

Rääkides Tallinna liiklusest, ütles linnapea, et eesmärk on tõsta ristmike läbilaskevõimet.

"Senine eelmise linnavalitsuse suund on olnud pigem see, et tõrjume autosid, vähendame ridu ja paneme sinna taskuparke. See kindlasti ei ole jätkusuutlik, kui me kõiki ristmikke vaataks niimoodi. Ega läbilaskevõime ei vähenenudki suurt, kümmekond protsenti ainult. Aga mis sellest siis saab, kui kõik need ristmikud järjest kaotavad kümmekond protsenti oma läbilaskevõimest? See on kahtlemata suur probleem," lausus Raudsepp.

"Autod jäävad igale poole. See on paratamatu," ütles Raudsepp.

Samuti peab Raudsepa sõnul arvestama Tallinnast välja või linna äärde kolinud perekondadega, kes linnas tööl käivad ja kes on kõige aktiivsemad autokasutajad.

"Seetõttu on Tallinn hakanud vananema ja rahvaarvu kasv on peatunud. See tähendab aga lakkamatut pendeldamist lähivaldade ja Tallinna kesklinna vahel töökohtade, koolide, lasteaedade, huviringide, teenindusasutuste ja kaupluste tõttu. Liikuvus on probleem, millega tuleb tõsiselt tegeleda – mitte selles võtmes, et tõrjume autosid, vaid kuidas läbilaskevõimet suurendada," rääkis Raudsepp.