Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 9. septembril kell 20.45:

- Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat;

- Bloomberg: lääs tunnistas kõnelused Putiniga läbikukkunuks ja valmistub sõja jätkumiseks;

- Vene kirik saatis moraali tugevdamiseks rindele Dmitri Donskoi säilmed;

- Ukraina kaitsevägi lõikas ära Venemaa eelpostid Lõmani all;

- Venemaa haavatud ja surnud sõdurite arv ületas 1,5 miljoni piiri;

- Venemaa on sõjas kahjustanud või hävitanud 2687 Ukraina meditsiinirajatist;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1480 sõdurit;

- Droon oleks äärepealt tabanud Zelenskõi lennukit;

- Venemaa ründas Ukrainas reisirongi ja kaubanduskeskust.

Madjar: Ukraina hävitas öösel Vene hävituslennuki ja kopteri

Ukraina relvajõud tabasid ööl vastu kolmapäeva Venemaal mitut olulist vaenlase sihtmärki, laevu Novorossiiski sadamas, hävitaja Su-33 ja helikopteri Mi-8 Anapas, ütles droonisüsteemide väe (SBS) ülem Robert "Madjar" Brovdi.

Ukraina president Volodymyr Zelenski teatas varem Telegramis, et Krasnodari krais Novorossiiskis tabati mereväebaasi. Eeskätt sai pihta naftalaadimiseks kasutatav terminal, sõjaväesadama rajatised, sõjalaevad ja Kalibr-tiibrakettide kandjad.

Venemaa ründas drooniga reisirongi

Vene okupatsiooniarmee ründas kolmapäeval Harkivi oblastis Shahed-tüüpi ründedrooniga reisirongi, mis oli teel Harkivist Izjumi. Esialgsetel andmetel sai rünnaku tagajärjel vigastada kuus inimest.

Venemaa üksused jätkavad rünnakuid reisirongidele Ukrainas. Sumõ lähistel ründas okupatsioonivägi teisipäeval kahe Shahediga rongi, mis oli Kiievist teel Sumõsse. Õnneks seal kannatanuid ei olnud. Samal päeval ründasid venelased ka oblastitevahelist rongi Dnipro–Zaporižžja. Selle reisijad evakueeriti õigeaegselt.

Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat

Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu kolmapäeva õhurünnaku Venemaa Krasnodari krais asuvale Novorossiiski sadamale, kus puhkes suur tulekahju.

Öösel kõlas Novorossiiskis õhuhäire ning kohalikud elanikud salvestasid linnas kõlanud plahvatusi ja ulatusliku tulekahju puhkemise sadamataristu piirkonnas, teatas väljaanne RBK-Ukraina viitega viidates sõjasündmusi kajastavatele ühismeediakanalitele Astra ja Dnipro Osint.

Astra andmetel süttis naftaterminal pärast öist rünnakut põlema. Seirekanali Dnipro Osint andmetel ründasid Ukraina kaitsejõud sadama territooriumil asuvaid objekte – pihta sai vähemalt üks masuuditerminali mahuti. Kohalik õhutõrje püüdis droonirünnakut tõrjuda. 

Ukraina rünnakutes sai kahjustada ka linnas asuv elumaja, teatas kanal, viidates pealtnägijate videomaterjalile.

Samas on kohalikud võimud seni tunnistanud ainult rünnaku tõrjumist, märkis RBK-Ukraina. Novorossiiski linnapea Andrei Kravtšenko kinnitas, et toimus Ukraina droonirünnak, öeldes, et allatulistatud droonide rusud langesid ettevõtete territooriumile ja elumaja lähedale, täpsustamata, milliste objektidega oli tegemist. Purustustest või kannatanutest ei ole seni ametlikult teada antud.

RBK-Ukraina meenutas, et Ukraina õhurünnakute tõttu on rahvusvaheline juhtiv konteinerveofirma MSC peatanud broneeringute vastuvõtmise Novorossiiski sadamasse, keeldudes töötamast Venemaa võtmetähtsusega merekaubanduskeskusega.

RBK-Ukraina on juba varem teatanud, et selle sadamakompleksi töö püsib minimaalsel tasemel – laadimised on praktiliselt peatunud.

Lisaks on Novorossiiski ja Tuapse lähedal droonid juba rünnanud vähemalt viit viljalaeva – see toimus Ukraina Venemaa Musta mere logistika vastaste rünnakute hoogustumise taustal.

Ukraina ründab regulaarselt sügaval Venemaal ja okupeeritud aladel asuvat sõjalist ja strateegiliselt olulist taristut, püüdes vähendada Moskva võimet oma sõda jätkata.

Ööl vastu 8. septembrit ründasid Ukraina droonid väidetavalt Venemaa Saraatovi naftatöötlemistehast, selgub kohalike elanike sotsiaalmeedias jagatud videomaterjalist, mida analüüsisid seirerühmad.

Esmaspäeval, 7. septembril teatas Ukraina kindralstaap, et öised droonirünnakud tabasid Venemaa poolt okupeeritud Krimmis Vladislavivka küla lähedal üle Põhja-Krimmi kanali kulgevat raudteesilda. Piirkonnas asub oluline raudteesõlm.

Samal ajal jätkab Venemaa rünnakuid Ukraina linnade vastu üle kogu riigi. Ööl vastu teisipäeva Kiievi vastu korraldatud ulatuslik raketi- ja droonirünnak tappis vähemalt viis inimest ja vigastas 35. Venemaa rünnakud põhjustasid suuri tulekahjusid, mille suits täitis hommikul kogu linna.

Bloomberg: lääs tunnistas kõnelused Putiniga läbikukkunuks ja valmistub sõja jätkumiseks

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhid on leppinud, et sõda Ukrainas jätkub vähemalt järgmise aastani, kuna katse Kremliga läbirääkimisi taaskäivitada ei toonud tulemusi, kirjutas USA väljaanne Bloomberg olukorraga kursis olevatele allikatele tuginedes.

Nende sõnul ei toonud USA eriesindajate Jared Kushneri ja Steven Witkoffi visiit Moskvasse ning seejärel Kiievisse kaasa olulist edasiminekut rahuprotsessis. Euroopa esindajate sõnul kavatseb Vene režiimi juht Vladimir Putin talve lähenedes hoopis rünnakuid Ukraina vastu intensiivistada pärast seda, kui oli Kremlis kolm tundi Kushneri ja Witkoffiga vestelnud.

Bloombergi allikate sõnul ei näidanud Putin valmisolekut oma seisukohti leevendada, hoolimata USA signaalidest, et takerdunud rahuläbirääkimiste juurde naasmiseks on vaja uusi ideid.

Ühe agentuuriga vestelnud allika sõnul kavandab Venemaa järgmise kuue kuu jooksul rünnakuid Ukraina energiasüsteemi ja kaugkütte taristu vastu, et muuta tsiviilelanike elu talumatuks, ning intensiivistada hübriidrünnakuid Euroopas, et õõnestada toetust Kiievile.

Allika sõnul panustab Putin sellele, et on järgmiseks kevadeks tugevamal positsioonil, hoides samal ajal ära Venemaa majanduse languse, mida rõhuvad üha suuremad raskused. Enne seda tõsiseid läbirääkimisi ei toimu, usub allikas.

Teise Bloombergi allika sõnul kasutas Putin Witkoffi ja Kushneri visiiti selleks, et näidata enne Venemaa duumavalimisi sisepublikule oma jõudu. Witkoffi ja Kremli välja kuulutatud Venemaa-Ukraina kolmepoolsed läbirääkimised USA osalusel võivad toimuda pärast septembris Venemaal peetavaid valimisi, kuid allikate sõnul ei too need tõenäoliselt rahuleppe sõlmimist lähemale.

Sellises olukorras peab Euroopa leidma ressursse, et suunata Ukrainale täiendavaid õhutõrjevahendeid, rõhutavad agentuuri allikad. Teisipäeval teatas Suurbritannia Kiievile mõeldud täiendavast 100 miljoni naelsterlingi suurusest abipaketist.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius teatas, et riik annab Ukrainale oma varudest kiiresti üle Patrioti õhutõrjesüsteemide rakette. "Ukraina talveks ettevalmistamine on kõrgeim prioriteet ning nõuab meilt otsustavaid ja viivitamatuid samme," ütles ta.

Vene kirik saatis moraali tugevdamiseks rindele Dmitri Donskoi säilmed

Venemaa õigeusu kirik saatis rindele ajaloolise Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi säilmed, et tugevdada Vene sõdurite võitlusvaimu, teatas väljaanne The Moscow Times.

Vene relvajõudude ja õiguskaitseorganitega suhete hoidmisega tegeleva Moskva patriarhaadi sinodaalse osakonna teatel on suurvürsti parema käe säilme osakesega reliikviakirst "teel lahingukontakti joonele".

"Püha väejuht läheb sinna, kus täna otsustatakse Isamaa saatus, et astuda nähtamatult ühte lahingurivisse meie kaitsjatega," öeldakse kiriku avalduses.

Teisipäeval toimetati reliikviakirst Dmitri Donskoi säilmetega, kes saavutas 1380. aastal Kulikovo lahingus võidu mongoli-tatari Kuldhordi üle, Ukrainalt vallutatud Donetski oblasti Saurl-Mogila memoriaalkompleksi kirikusse. Tseremoonia järel peeti palvus, mille viisid läbi Donetski ja Mariupoli metropoliit Vladimir ning Venemaa relvajõudude ja jõustruktuuridega suhtlemise sinodaalse osakonna esimees, Stavropoli ja Nevinnomõssi metropoliit Kirill, teatas Vene kaitseministeerium.

Metropoliit Vladimiri sõnul aitab vürsti säilmete toomine rindele "tugevdada vaimu ja innustada järgima Jumala tõde" ning samuti aidata Ukraina-vastases sõjas osalejatel ja tsiviilisikutel oma jõudu tugevdada ja mobiliseerida, et "saavutada võit vaenlase üle".

"Nii meie sõjaväelased kui ka need inimesed, kes Donbassis elavad, vajavad ülaltpoolt tulevat tuge, vajavad Jumala abi ja meie pühakute õnnistust. Seetõttu on see sügavalt sümboolne ja oluline," ütles ta.

Vene õigeusu kirik kutsus usklikke palvetama Dmitri Donskoi poole tema sõnul "meie Isamaa tugevdamise, julguse andmise, vaimse kindluse ja Jumala abi eest meie Kristust armastavale sõjaväele".

Kiriku teatel leiti vürst Donskoi säilmed imekombel teist korda tänavu 18. augustil. Esimeseks leidmiseks peetakse tema matmist ja kanoniseerimist 1988. aastal, Venemaa ristiusustamise 1000. aastapäeva puhul.

Tema säilmed avastati Moskva Kremlis asuvas Arhangelski katedraalis restaureerimistööde käigus. Sellesse katedraali on maetud Moskva vürstid ja tsaarid.

Ukraina kaitsevägi lõikas ära Venemaa eelpostid Lõmani all

Pärast mitu kuud kestnud süstemaatilisi vasturünnakuid ja taktikalise olukorra järkjärgulist paranemist Lõmani suunal õnnestus Ukraina 3. armeekorpuse sõduritel läbi viia suur operatsioon vaenlase rühmituse vastu Lõmanist põhja pool, teatas sõjaväelane kutsungiga "Mutšnoi" ja ühtlasi OSINT-analüütik Clément Molin.

Molini sõnul suutsid Ukraina sõdurid ära lõigata Venemaa eelpostid, mis vaenlane oli rajanud linna ründamise ettevalmistamiseks ning võtta tagasi oma kontrolli alla üle 200 ruutkilomeetri territooriumi (mis ületab Odessa pindala – 162,4 km²).

"Kui operatsiooni lõplik ulatus kinnitust leiab, ei ole see kaugeltki lihtsalt mõne punkti muutmine kaardil. Eelpostid andsid venelastele võimaluse avaldada Lõmanile survet põhja poolt ja järk-järgult laiendada oma pealetungipiirkonda. Nende äralõikamine tähendab, et nad peavad uuesti üles ehitama rindejoone ja taganema osalt hõivatud positsioonidest ehk tegelikult kaotama eelmiste kuude rünnakute tulemused," märkis ekspert.

"Oodatud pealetungi asemel tabas neid tagasilöök, nad kaotasid märkimisväärse osa varem hõivatud territooriumist ja pidid kiiresti oma positsioone ümber korraldama," lisas ta.

USA mõttekoda Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW) kummutas varem Venemaa väited Svjatohirski linna hõivamise kohta Donetski oblastis. Linn on täielikult Ukraina sõjaväe kontrolli all. Analüütikud märkisid, et Venemaa moonutab süstemaatiliselt tegelikku olukorda rindel.

Venemaa haavatud ja surnud sõdurite arv ületas 1,5 miljoni piiri

Venemaa on alates täiemahulise agressioonisõja algusest 2022. aasta veebruaris kaotanud surnute ja haavatutena üle pooleteist miljoni sõjaväelase, selgub Ukraina igapäevaselt avaldatud andmetest.

Eelmisel ööpäeval kaotasid Vene relvajõud surnute ja haavatutena 1480 sõjaväelast, millega tõusis nende koguarv 1 500 870-ni, öeldakse Ukraina relvajõudude peastaabi kolmapäevasest ülevaatest.

"Need on suurimad kaotused ühes sõjas, mida Vene armee on kandnud pärast Teist maailmasõda. See arv ületab Nõukogude ja Vene armeede kogukaotusi 20. sajandi teise poole ja 21. sajandi alguse sõdades ja relvakonfliktides kokku," kommenteeris Ukraina peastaap sotsiaalmeedias.

"Seda on 100 korda rohkem kui NSV Liidu kaotused Afganistanis kümne aasta jooksul.
Seda on 125 korda rohkem kui ametlikult tunnustatud agressori kaotused esimeses ja teises Tšetšeenia sõjas," lisas Ukraina oma kommentaaris.

Eesti kaitseväe endine juhataja kindral Martin Herem on rääkinud, et Vene kaotuste numbri võib jagada kolmeks: umbes kolmandik neist on hukkunud, kolmandik raskelt haavatud ning kolmandik kergemate haavadega, mis tähendab, et nad jõuavad üsna pea rindele tagasi.

Venemaa on sõjas kahjustanud või hävitanud 2687 Ukraina meditsiinirajatist

Venemaa relvajõud on alates täiemahulise sissetungi algusest kahjustanud või hävitanud Ukrainas ligi 2700 tervishoiurajatist, vahendas Ukrinform kolmapäeval terviseministeeriumi teadet.

"Piirkondlike sõjaväeadministratsioonide ja Kiievi linna sõjaväeadministratsiooni tervishoiuosakondade andmetest ilmneb, et seisuga 1. september 2026  on kahjustatud või hävitatud 854 tervishoiuasutuse 2687 rajatist. Neist 340 rajatist on täielikult hävitatud," teatas ministeerium.

Terviseministeeriumi andmetel on kõige rohkem kahjustatud ja hävitatud rajatisi registreeritud Harkivi, Donetski, Dnipropetrovski, Hersoni, Mõkolajivi ja Kiievi oblastis.

Ministeeriumi sõnul jätkuvad meditsiinitaristu taastamise jõupingutused igapäevastest ohtudest ja keerulisest julgeolekuolukorrast hoolimata. Seni on täielikult taastatud 752 rajatist, samas kui veel 317 on osaliselt üles ehitatud. Samal ajal on 87 täielikult taastatud rajatist hiljem uuesti kahjustada saanud.

"Meditsiinirajatised jätkavad tööd isegi rasketes tingimustes. Praegu osutatakse teenuseid 1639 rajatises, veel 187 tegutsevad osaliselt ning 241 rajatist on viidud üle teistesse asukohtadesse," teatas terviseministeerium.

Teave Mariupoli ja teiste ajutiselt okupeeritud alade rajatiste kohta on puudulik, kuna seda ei ole võimalik sõltumatult kontrollida.

Ministeerium teatas ka, et alates täiemahulise sissetungi algusest on Vene väed hävitanud 345 kiirabiautot, kahjustanud 225 ja konfiskeerinud 80.

Nagu varem teatatud, on Venemaa agressioon mõjutanud kogu Ukrainas 2138 kultuuripärandi objekti ja 2640 kultuuriasutust.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1480 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 500 870 (+1480);

- tankid 12 338 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 25 290 (+5);

- suurtükisüsteemid 49 383 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2105 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1613 (+1);

- lennukid 441 (+0);

- kopterid 355 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid  2 534 (+13);

- operatiivtaktikalised droonid 506 188 (+1879);

- tiibraketid 5103 (+33);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 146 008 (+530);

- eritehnika  4 650 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Droon oleks äärepealt tabanud Zelenski lennukit

KIIEV, 9. september, AFP-STT-BNS - Ukraina president Volodõmõr Zelenski reisis teisipäeval Moldovast Oslosse, et osaleda kuningas Haraldi matustel ja tema lennukit oleks äärepealt tabanud droon, teatas teiste seas soomlaste rahvusringhääling Yle.

"Zelenski lennuk oleks Moldovast õhku tõustes peaaegu drooniga kokku põrganud. See on reaalsus, millega ta silmitsi seisab," ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre kolmapäeval riigi rahvusringhäälingule NRK.

Valitsusjuht ei esitanud vahejuhtumi kohta muid üksikasju.

Endine NATO juht ja praegune Norra rahandusminister Jens Stoltenberg kinnitas samuti Moldovas juhtunut.

"Zelenski on elanud pideva ohu all alates sõja algusest," ütles Stoltenberg Norra ajalehele Dagbladet.

Zelenski saabus Oslosse teisipäeva õhtul, mil pidas Støre, rahandusminister Jens Stoltenbergi ja välisminister Espen Barth Eidega läbirääkimisi Norra sõjalise abi, mille hulgas õhutõrjetoetuse ja tsiviilabi teemadel.

Kolmapäeval osales Zelenski koos paljude teiste välisriikide kõrgete esindajatega 28. augustil 89-aastaselt surnud kuningas Haraldi matustel.

"Zelenski lahkus pärast matuseid Norrast ja suundus Kanadasse, et pidada sealsete juhtidega läbirääkimisi," ütles Støre.

Venemaa ründas Ukrainas reisirongi ja kaubanduskeskust

Vene väed ründasid kolmapäeval Ukrainas mitut piirkonda. Harkivi oblastis tabas droon Harkivi–Izjumi rongi tagumist osa ja süütas selle põlema, teatas Izjumi linnavalitsus.

Ukraina raudteefirma Ukrzaliznytsia juhatuse esimehe Oleksandr Pertsovski sõnul peatati rong evakueerimiseks ning hullemast pääseti, mistõttu õnnestus päästa nii reisijad kui ka raudteetöötajad. Rünnakus sai viga seitse inimest, nende seas raudteetöötajad ja reisijad.

Mõkolajivis hukkus Venemaa rünnakus üks inimene ja sai viga viis. Ukraina riikliku hädaabiteenistuse teatel said rünnakus kahjustada elumajad, kohvikud, kauplused ja laod. Ühes kohas puhkes ulatuslik tulekahju.

Kiievis ründasid Vene väed taas droonidega. Kohalike võimude teatel tabas üks droon Dniprovskõi linnaosas üheksakorruselist elumaja, kus puhkes tulekahju. Kiievi linnavalitsuse täpsustatud andmetel hukkus rünnakus üks inimene ja üks sai viga.

Sumõs tabas Vene droon kaubandus- ja meelelahutuskeskust, teatas Sumõ oblasti sõjaadministratsiooni juht Oleh Grigorov. Tema sõnul on praeguseks kinnitatud ühe inimese hukkumine, kuid hukkunute arv võib esialgsetel andmetel suureneda.

Ka vigastatute täpne arv pole veel teada. Kahjustada said keskuse hoone ja parklas olnud autod ning pärast tabamust puhkes hoones tulekahju. Pääste- ja koristustööd sündmuskohal jätkuvad. Grigorovi sõnul on piirkonnas oht uuteks rünnakuteks.