Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul oli eelmine selline periood aastatel 2009–2012, kui näiteks 2010. aastal sõlmiti vaid 5066 abielu.

"Lähiaastate suurim abielude arv oli pärast koroonapandeemiat 2022. aastal, kui sõlmiti rekordilised 7200 abielu. Viimase 25 aasta jooksul on olnud mitu sarnast tõusu ja langust ning 2025. aasta abielude arv ei ole seega suures plaanis eriline," rääkis Rootalu.

Pulmi peeti mullu kõige enam juulis ja augustis, mil sõlmiti 30 protsenti kõigist abieludest. Kõige populaarsem abiellumise kuupäev 2025. aastal oli 08.08.

Suur osa noorpaaridest abiellus esmakordselt, korduvabielude osakaal oli meeste seas 22 protsenti ja naiste seas 23 protsenti. Korduvabielude osakaal on viimastel aastatel langenud, näiteks 2023. aastal oli see nii meestel kui naistel ligi 30 protsenti ning 25 aastat tagasi 32 protsenti. Esmakordselt abiellujate keskmine vanus oli meestel 31,8 ja naistel 29,8 aastat.

"See on eelmiste aastatega võrreldes pisut langenud ning oli nii meeste kui naiste puhul viis aastat tagasi ümmarguselt poole aasta võrra kõrgem. Võrdlusena saab välja tuua, et esmakordselt sünnitavad naised on keskmiselt umbes pool aastat nooremad kui esmakordselt abielluvad naised (29,35 aastat). Samas tuleb arvestada, et enam kui pooled vanemad pole lapse sünni ajal abielus – abielusündimuse osakaal oli 2025. aastal 47,7 protsenti," tõi Rootalu välja.

Kõige sagedamini abiellutakse 20. eluaastate teises pooles ning 30. eluaastates. Nii 2015. kui ka 2025. aastal abiellusid naised kõige rohkem vanuses 25–29, kuid nende naiste arv on vähenenud umbes 40 protsenti (2090 vs. 1252). Mehed abielluvad kõige rohkem vanuses 30–34 ja nende arv on kümne aastaga vähenenud 22,5protsenti (1570 vs. 1216).

Noori abiellujaid on varasemast rohkem

Huvitava trendina on viimastel aastatel tõusnud väga noorelt abiellujate arv. 2025. aastal abiellus nooremalt kui 25-aastaselt 618 meest ja 1079 naist. Kümme aastat varem oli sellises vanuses abiellujate arv meeste seas 72 võrra väiksem ja naiste seas 86 võrra suurem, kuigi abielude koguarv oli palju suurem.

"Meedias on noorelt abiellumist seostatud sooviga kvalifitseeruda toetustele, perekonnasündmuste statistikas paraku abiellumise motivatsiooni kohta infot pole," lisas Rootalu.

Eelmise aastaga võrreldes on abiellujate arv vähenenud kõige rohkem 30–40-aastaste seas. Sellest vanemate hulgas on langus väiksem ning pikaajalist trendi vaadates on läbi aastate näha hoopis vanemate abiellujate osakaalu tõusu. Kui 2005. aastal moodustasid 45-aastased ja vanemad kõigist abiellunud meestest 13 protsenti, siis 2025. aastal juba 20 protsenti. Naiste seas on tõus olnud 9 protsendilt 15 protsendini.

Kõigist teadaoleva elukohaga lahutajatest elas 52 protsenti Harjumaal. Lahutuste arvult ei järgnenud Harjumaale aga mitte Eesti suuruselt teine maakond Tartumaa, vaid hoopis Ida-Virumaa, kus elas 13 protsenti lahutuse registreerinud inimestest.

"Seejuures on abielulahutuste arv Ida-Virumaal viimase paari aasta jooksul oluliselt tõusnud – kui 2022. aastal jäi Ida-Virumaal nii lahutanud meeste kui naiste arv alla 300, siis 2025. aastal ligines see juba 400-le," märkis Rootalu.

Tartumaal elas lahutanud meestest 312 ja lahutanud naistest 310. Eelmise aastaga võrreldes lahutuste arv Tartumaal langes nii meeste kui naiste seas, kuid sellele eelnenud aastatega võrreldes on näha lahutuste arvu tõusu.

Enim lahutusi oli eestlaste vahel

Suurem osa lahutajatest olid sarnaselt abiellujatega eestlased, venelased ja ukrainlased. Eestlastest lahutas 2025. aastal 1894 meest ja 1897 naist. Neist 1621 lahutust oli kahe eestlase vahel, mis on viimase kaheksa aasta suurim arv. Vene rahvusest lahutas 804 meest ja 892 naist, ukrainlastest 117 meest ja 122 naist.

Kokkuvõttes tuleb abielude ja lahutuste statistikat vaadates meeles pidada, et see ei anna ülevaadet kõikidest Eesti inimeste paarisuhetest. Summaarne esmasabiellumuskordaja, mis näitab enne 50. sünnipäeva esimest korda abielluvate inimeste osatähtsust rahvastikus (eeldusel, et abiellumuskäitumine püsib vaatlusperioodi jooksul muutumatuna), oli 2025. aastal meestel 0,45 ja naistel 0,52. Seega võib järeldada, et umbes pooled Eesti elanikud ei jõua abielude ja lahutuste statistikasse mitte kunagi. Lisaks inimestele, kes eelistavad elada üksi, jäävad viidatud statistikast välja ka vabaabielud ning nii vaba- kui registreeritud abielude lahkuminekud, mida ametlikult lahutusena ei vormistata.

Statistikaameti andmed on avaldatud 10.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.