TAI: eelkõige noorte seas kasvab tahtlik enesekahjustamine

Mullu registreeriti Eestis veidi üle 161 000 vigastusjuhu ja arstiabi vajas ligi 142 000 inimest. Kuigi vigastuste koguarv vähenes võrreldes eelneva aastaga seitse protsenti, kasvab tahtlik enesekahjustamine ja seda eriti noorte seas.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast selgus, et kõige rohkem vigastusi esines 5–14-aastaste (~31 000 juhtu) ja 15–24-aastaste (~23 000 juhtu) vanuserühmades. Sarnaselt varasemaga saavad inimesed kõige rohkem viga kukkudes. Kukkumine moodustas 42 protsenti kõigist vigastustest.
Viimase kümne aastaga on vigastusjuhtude arv vähenenud 11 protsenti. Tahtlik enesekahjustamine aga kasvab: 2025. aastal oli tahtliku enesekahjustamise vigastusjuhte üle 2100, mida on 38 protsenti rohkem kui 2016. aastal.
"Tahtliku enesekahjustamise korral on tegemist vigastuse või mürgistusega, mille inimene on tekitanud teadliku eesmärgiga ennast kahjustada. Statistika arvestab vaid vigastusi, mille tagajärjel on pöördutud tervishoiuasutusse. Seetõttu võib tegelik juhtumite arv olla märgatavalt suurem, sest kõik juhud ei jõua tervishoiusüsteemi vaatevälja," selgitas TAI andmeanalüütik Kaisa Usberg.
Eriti kiiresti on viimase kümne aasta jooksul tahtlik enesekahjustamine suurenenud nooremates vanuserühmades: 5–14-aastaste seas on juhtude arv rohkem kui kolmekordistunud (+112 juhtu) ning 15–24-aastaste vanuserühmas kahekordistunud (+334 juhtu). 15–24-aastaste hulgas on tahtliku enesekahjustamise juhud suurenenud märgatavalt alates 2020. aastast.
Kuigi üldpildis esineb tahtlikku enesekahjustamist meeste ja naiste seas peaaegu võrdselt (vastavalt 50,5 ja 49,5 protsenti juhtudest), ilmnevad nooremas eas selged erinevused. 5–14-aastaste seas moodustavad tüdrukud koguni 79 protsenti juhtudest ja 15–24-aastatse hulgas 65 protsenti.
Mullu moodustas alkoholiga tahtlik enesekahjustamine meestel 53 protsenti ja naistel 29 protsenti kõigist tahtliku enesekahjustamise juhtudest. 15–24-aastaste seas esines neid juhte sugude lõikes peaaegu võrdselt, kuid vanemates vanuserühmades oli alkoholiga seotud enesekahjustamist oluliselt enam just meestel.
Surmaga lõppenud vigastusi registreeriti mullu 811, mis on 12 protsenti vähem kui aasta varem. Ligi kolmveerandil juhtudest sai surmavalt vigastada mees.
Enesetappude arv püsis stabiilsena – 2025. aastal registreeriti 179 enesetappu. Enesetappe esineb oluliselt enam meestel: 2025. aastal moodustasid mehed 83 protsenti kõigist suitsiidijuhtudest.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi










