Riigi eelarvestrateegias (RES) on kirjas eelarvesääst 100 miljonit aastas, mis peaks tulema toetuste vajaduspõhiseks muutmise tulemusel.

Joller ütles, et kõikide toetuste vajaduspõhiseks muutmine ei ole lihtsalt võimalik.

"Tõepoolest suurte toetuste või ütleme ka näiteks vanemahüvitise või muude peretoetuste puhul me ei ole suutelised neid tegema 2028. aastaks vajaduspõhiseks kahel põhjusel. Üks on need ühiskondlikud normid ja teiseks on põhjuseks meie andmebaasid, mis ei võimalda hetkel aru saada, kus inimene näiteks elab või kellega koos ta elab. Ja ma ausalt öeldes ei ole ka päris kindel, kas me kõik tahame riigile tingimata öelda, kellega koos keegi elab ja mida ta täpselt teeb," rääkis Joller.

Selle nädala teisipäeval ütles ka rahandusminister Jürgen Ligi (RE), et lastetoetuste vähendamist ei tule.

Reformierakonna koalitsioonipartner Eesti 200 teatas, et valitsuse moodustamisest alates on erakond seda meelt olnud, et laste- ja peretoetuste süsteem vajab muutmist.

"Meil on koalitsioonis kokkulepe, et toetused, sealhulgas pere- ja lastetoetused, tehakse vajaduspõhisteks," sõnas Eesti 200 esimees Kristina Kallas teisipäeval.

Kallase sõnul on riigieelarve strateegias plaan muuta toetused vajaduspõhiseks aastal 2028, kuid siiamaani pole sotsiaalministeerium selleks analüüsi ja ettepanekut valitsusele esitanud.

Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileppes on lubadus: "Jõudmaks nendeni, kes abi rohkem vajavad, töötame välja põhimõtted personaliseeritud ja vajaduspõhiste toetuste maksmiseks. Tähtaeg I kvartal 2027."