Sotsiaalminister Karmen Joller esitles eelmisel nädalal perede kindlustunde tegevuskava, mis sisaldas muu hulgas plaane, kuidas parandada eluasemete kättesaadavust lastega peredele.

Ühe punktina nimetati ka võimalust kasutada pensionisääste eluasemelaenu tagatisena ja omafinantseeringu katmiseks. Muudatuse rakendamist näeb aga tegevuskava ette alles 2028. aastal.

Peaminister Kristen Michal ütles saates "Stuudios on peaminister", et rahandusministeerium analüüsis teise samba kasutamist noore pere kodulaenu tagatisena ning pidas võimalikuks, et riigikogu hakkab eelnõu menetlema juba sügisperioodil.

"Eelnõu selle kohta, et teist sammast võiks kasutada eluaseme tagatisena, võiks sisse minna küll juba selle [riigikogu] koosseisu ajal ja loodetavasti sügisel debatiks saada. Seda üksikvanema toetuse tõusule lisaks," sõnas Michal.

Eelmisel reedel märkis sotsiaalminister Karmen Joller Vikerraadio saates "Uudis+", et võimalus kasutada teise samba raha kodulaenu tagatisena sõltub sellest, kuidas seda näevad pangad ja rahandusministeerium ning et arutelud ettepaneku üle on kavandatud järgmise aasta teise kvartalisse.

Jolleri sõnul sõltub edasine sellest, kuidas seda näevad pangad ja rahandusministeerium. Ajakirjaniku täpsustava küsimuse peale, kas see tähendab, et rahandusminister Jürgen Ligi ei ole sellega nõus, vastas Joller eitavalt.

"On põhimõtteliselt [nõus], aga seal tuleb lihtsalt läbi mõelda erinevad riskid ja kasud, kuidas seda praktikas ellu viia. Meile kaugelt vaadates tundub alati, et lihtne ja huvitav muudatus ja mina ka väga toetan seda, aga teinekord peitub saatan detailides. Seda me uurime ja vaatame, kuidas see võimalik on ja võimalusel viime selle ka ellu," lausus Joller.

Sotsiaalminister möönis, et võimalusel menetletakse eelnõu kiiremini, kuid praegu on plaan eelnõu valitsusele esitada 2028. aasta esimeses kvartalis.

Ligi: kodulaenu stimuleerimine tõstab hindu ja suurendab riske

Ligi ise väljendas teisipäeval riigikogus hoopis teistsugust seisukohta. Vastates küsimusele, kuidas ta suhtub ideesse kasutada teise samba varasid kodulaenu tagatisena, ütles Ligi, et on selles osas väga kriitiline.

"Esiteks, kodulaenu nõudluse selline stimuleerimine kokkuvõttes tõstab hindu ja samal ajal on riske nii eluasemeturul kui ka pensionieas. Mina seda heaks ei kiida, kuid ma tean, et selline algatus riigikogus on, ja me abistame seda asja tehniliselt," lausus rahandusminister.

Ligi võrdles olukorda hasartmängumaksu langetamisega, mille puhul rahandusministeerium pakub tehnilist abi, kui koalitsioon niimoodi soovib, aga tema sinna oma allkirja alla ei pane, sest ei kiida ökonomistina selliseid kunstlikke võtteid heaks.

"Iseenesest statistika poolest on põhjust muretseda. Eesti Pank on seda ka väljendanud, et meie kodulaenude hulga kasv on juba 10 protsenti. See juba näitab pigem ülekuumenemisele kui probleemile – regionaalselt loomulikult on meil ka probleem –, aga keskeltläbi," ütles Ligi.

Kui tahta kodulaene stimuleerida, peaks Ligi hinnangul olema tegu regionaalpoliitilise, mitte üleüldise meetmega.

"Ja tegelikult peavad ikkagi eluasemelaenu kulud olema kaetud inimese sissetulekutest tema tööajal," lisas minister. "Pensionirisk on väga erinev sellest ja neid asju ei tohiks ära segada. See on kogumispensioni mõte ka, et me ei vii seda turule lihtsalt lühiajaliste otsuste katteks."

Ligi lisas, et turg ei vaja niisugust stimuleerimist ja kui riskid turul kuhjuvad, kehtestab Eesti Pank vastavalt sellele uued normatiivid.

"Ma ei näe võimalust, et nad ei karmistaks omafinantseerimise võimalust, kui need riskid realiseeruvad – need riskid, mida ma nimetasin," tõdes Ligi.