Tööd algasid pärast seda, kui USA föderaalkohtunik lükkas reedel tagasi Kennedy keskuse juhatuse ja justiitsministeeriumi taotluse peatada Trumpi nime eemaldamine keskuse seinalt.

Kennedy keskuse nõukogu, mida juhib Trump, hääletas detsembris selle ümbernimetamise poolt Donald J. Trumpi ja John F. Kennedy mälestuskeskuseks. Töölised saadeti tema nime hoonele kinnitama juba järgmisel päeval.

USA ringkonnakohtunik Christopher Cooper andis mai lõpus tehtud otsusega korralduse eemaldada Trumpi nimi pealinna ikooniliselt hoonelt reedeks.

Trumpi liitlastest koosnev hoolekogu ja justiitsministeerium esitasid neljapäeval apellatsiooni, milles palusid Cooperil oma otsuse täitmine peatada.

Kohtunik lükkas taotluse tagasi, märkides, et valitsuse ebaseadusliku tegevuse põlistamine on harva avalikes huvides. Cooper ütles oma 29. mai otsuses, et John F. Kennedy etenduskunstide keskus nimetati ebaseaduslikult Trumpi järgi ümber ning ainult kongressil on õigus selle nime muuta. Ta andis administratsioonile 14 päeva aega, et eemaldada Trumpi nimi marmorfassaadilt ja kõikidelt keskusega seotud materjalidelt.

Justiitsministeeriumi avalduse lükkas tagasi ka Washingtoni föderaalkohtunik .

Sündmust oli reede õhtul hoone ette jälgima kogunenud innukas rahvahulk, kes aeg-ajalt juubeldas, kui töölised paigaldasid üha kõrgemaid tellinguid, et siltideni ulatuda. Tuhanded jälgisid sündmust eemalt ka otseülekande vahendusel, oodates hetke, mil Trumpi nimi seinalt maha rebitakse.

Pärast tellingute püstitamist reedel hilisõhtul katsid töölised need koidikul presendiga ja asusid umbes kell 3.10 hommikul kirju eemaldama, mis võttis aega umbes 30 minutit. 

Trump püüab oma nime ja nägu mujalegi sättida

Pärast Valgesse Majja naasmist on Trump korduvalt astunud samme, et oma nimi ja pilt avalikku ruumi paigutada – mis on järsk lahkuminek Ameerika poliitilisest traditsioonist.

Kennedy keskus eemaldas Trumpi nime oma kodulehelt juba selle nädala alguses.

Samuti peatas kohtunik Cooper ajutiselt Trumpi nõudmise sulgeda Kennedy keskus kaheks aastaks renoveerimistöödeks, mis pidid algama juulis.

Raevunud Trump teatas vastuseks, et loobub oma võimust keskuse üle, mille ta haaras oma teise ametiaja alguses eelmisel aastal, nimetades end selle nõukogu esimeheks ja mehitades selle oma lojalistidega.

Keskus avati 1971. aastal mälestusmärgina president John F. Kennedyle, demokraadile, kes mõrvati 1963. aastal.

Keskuses on mitu suurt saali, sealhulgas kontserdisaal, ooperisaal ja Eisenhoweri teater. Keskus võõrustab teatri-, ooperi-, balleti-, tantsu- ja muusikalavastusi ning on muu hulgas USA riikliku sümfooniaorkestri ja Washingtoni Rahvusooperi kodu.

Pärast keskuse ümbernimetamist olid mitmed artistid tühistanud oma planeeritud esinemised seal.

Lisaks Kennedy keskuse ümberkujundamise ambitsioonidele on Trump teinud ka laiemaid samme Washingtoni monumentide-rohke keskuse ümberkujundamiseks, sealhulgas plaanib ta ehitada 75-meetrise triumfikaare ja 8400-ruutmeetrise ballisaali Valge Maja idatiiva kohale, mille Trump oktoobris lammutas.

Nüüdseks tegevuse lõpetanud USA Rahuinstituut nimetati samuti Trumpi järgi ümber ning tema näopilt vaatab alla hiiglaslikelt plakatitelt justiitsministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi ees.

Trumpi administratsioon taotleb ka tema pildi lisamist 250-dollarilisele rahatähele, et tähistada riigi 250. aastapäeva iseseisvuse väljakuulutamisest Suurbritanniast.