Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on ülekaalus üle 60 protsendi Eesti inimestest. Seda näevad ka arstid. Üldarst Anu Valkna sõnul satub tema juurde palju ülekaalus või rasvunud patsiente – neist 10-15 protsenti saavad raviks kaalulangetusravimid. 

"See on ka kindlasti arstist väga palju sõltuv, aga mulle tundub, et ravimid on pigem tõusutrendis. Kirjutatakse ka aina julgemalt, mis iseenesest ei ole halb – teadlikkus kindlasti on tõusnud," ütles Valkna. 

Toitumisnõustaja Artur Minenko sõnul läheb tema juurde sattuvatest kaalulangetajatest suur osa, 75-85 protsenti ravimite teed. 

Taani ja USA Washingtoni Ülikooli teadlaste viimastest uuringutest ilmneb, et teise tüübi diabeedi ja ühtlasi kaalu langetamise ravimid nagu Ozempic, Wegovy ja Mounjaro vähendavad lisaks ülesöömisele ka teisi sõltuvuskäitumisi. Toimeainena sisaldavad need GLP-1 agoniste. Ühtlasi leidsid teadlased, et kaaluravimi tarbijal on väiksem šanss üldse sattuda meelemürkidest sõltuvusse. 

Seost näeb ka doktor Valkna. "Väga selgelt tuleb esile, et on vähem näksimist ja emotsionaalset söömist – kontroll tuleb paremini," märkis ta."

"Alkoholi tarbimise vähenemist olen mina väga paljudel näinud. Võib-olla ei lähe isu täiesti ära, aga alkoholi kogused ikkagi vähenevad," tõdes Valkna. 

Toitumisnõustaja Minenko täheldab samuti, et kaaluravimeid süstivatel patsientidel leevenevad mitmed sõltuvuskäitumised.

"Osa patsiente on öelnud, et ei taha enam alkoholi ning niisama ei taha emotsionaalselt ja spontaanselt näksida. Mõni kirjutab, et ei taha rohkem suitsetada ja ka, et uni läheb paremaks," rääkis Minenko.

"Aga see on suur töö ja see niisama järsku ei tule," nentis ta. 

Kaaluravimi kasutama hakkamine tuleb hoolikalt läbi mõelda

Kaalulangetusravimit Ozempic tuleb süstida kord nädalas. Neli annust ehk kuuajane doos maksab 90 euro ringis. Wegovy on kallim, 150 eurot, ning uuem Mounjaro veel kallim – 180 eurot. Olenevalt patsiendist võib ravimi annus ajas kasvada. Tervisekassa soodustust rasvumise diagnoosiga inimene kaaluravimile ei saa, nentis doktor Valkna. 

"Ikka on patsiente olnud, kellele ma väga tahaks kirjutada ja kellele ma väga soovitaks. Aga see tõesti jääb hinna taha, et lihtsalt ei ole võimalik," tõdes doktor. 

Minenko sõnul nõuab kaaluravimile minek distsipliini – ühtlasi tuleb arvestada erinevate võimalike tagajärgede ja kõrvalmõjudega, rõhutas ta.

"Peab ennast ette valmistama enne visiiti minu juurde, enne ravimit – kas ma olen valmis, kas mul on kindlasti vaja seda teha. Siis tuleb koostöö palju parem: mina ja patsient, pluss raviarst, toitumisterapeut, ehk mõnikord ka sporditreener," sõnas Minenko. 

Tema nõustamisega paralleelselt tarvitavad kaaluravimeid 40-50 protsenti tema patsientidest. "See on keeruline teema – häbenetakse ning vahel tuleb see hiljem välja," tõdes Minenko. 

"Samas on ka palju vapraid, kes tulevad, et neid ravimeid mitte kasutama hakata," lisas ta.

Doktor Valkna sõnul on kaaluravimi väljakirjutamise näidustused päris karmid. 

"Ma ei ole kuulnud, et lihtsalt niisama kirjutatakse välja, kui inimene tahaks paar kilo alla võtta," ütles Valkna. 

Kaaluravimitel võivad olla väga rasked kõrvaltoimeid: hüpoglükeemia, pankreatiit, kilpnäärme probleemid, nägemis- ja neeruhäired, kõhulahtisus ja oksendamine ning allergia.

"Risk ei ole seda väärt, kui on patsient, kes tegelikult on normaalkaalus ja ta räägib, et ta tahaks jube peenike olla. Sel juhul võib olla seal hoopis mingite teiste probleemidega tegemist," rääkis Valkna. 

Samas on tema sõnul vahel ka vastupidiseid juhtumeid, kus patsient on piiri peal ja uurib, palju ta peaks kaalus juurde võtma, et talle ravim välja kirjutataks. 

"Mõnes mõttes teadlikkus sellest ravist või ka ohutunnetus ei ole osal inimestel päris paigas. Nad ei tea sellest piisavalt, et teadlikku otsust langetada," ütles Valkna.

Pelgalt ravimist ei piisa

Nii Minenko kui ka doktor Valkna rõhutavad, et kaalulangetusravim ei ole imerohi. Selleks, et kaal püsiks ka pärast ravimikuuri normis, tuleb muuta paralleelselt oma elustiili.

Siiski võtab Minenko hinnangul pisut alla kolmandiku tema patsientidest pärast ravimit kaalus taas juurde. Mõnedes uuringutes on võtnud ka üle poole tarvitajatest pärast kuuri lõppu aastaga kaalus juurde, märkis Valkna. 

Seega peaks käima kaalulangetusravimiga käsikäes toitumisnõustaja, rõhutasid nii Valkna kui ka Minenko – ka just pärast ravimi kasutamise lõpetamist. Praegu jääb see aga paraku paljudele patsientidele hinna tõttu kättesaamatuks, tõdes Valkna. 

"Meie toit ja elustiil ei ole kõige soodustavamad selleks, et inimesed oleksid tervislikud. Aga see on süsteemsem probleem. Tegelikult ei saa oodata, et perearst lahendaks üksi seda pikaajalist elustiili probleemi. Toitumise õpetus peaks ikkagi tulema juba lapseeast. Ka laste seas on ülekaalulisus ju tõsiselt tõusnud," rääkis Valkna. 

Minenko sõnul näeb ta samuti patsientide edu, siis kui lisaks toitumisele on paigas ka füüsiline aktiivsus ja uni. 

"Mitte ainult teadmised või ainult ravim. See on terve komplekt," lisas ta.