Esmaspäeva öösel toimunud Kiievi pommitamises sai pihta ka UNESCO kultuuripärandi objekt – õigeusklike jaoks ääretult oluline klooster, mis on kogu Kiievi ajaloo mõttes oluline objekt. Miks nad sellist objekti pommitasid? Eeldame, et see ei olnud juhuslik rakett, vaid meelega tehtud pommitamine.

Lõpuni muidugi väita ei saa, kas see oli juhuslik või tahtlik, aga ilmselgelt, kui sinna suunda droonid ja raketid lasti, siis midagi ka sihiti. Tegemist on loomulikult sümboolse objektiga nii religioosses kui ka UNESCO mõistes, nagu te mainisite. Arvestades varasemat saagat, mis puudutab vene õigeusu kiriku lahutamist ukraina õigeusu kirikust, siis ma arvan, et venelaste puhul võis see olla ka täiesti sihilik tegevus ja tahe rahvast demoraliseerida, mida on ka varem tehtud.

See on ka hea näide sellest, et võib-olla venelastel ei ole mingeid stoppereid või piiranguid ees, kui me räägime sellistest sümbolväärtusega kultuuriobjektidest.

Igatahes on see sõjakuritegu?

Absoluutselt.

Räägime ka sellest, et väidetavalt on ukrainlaste õhutõrje olnud üsna edukas ja suutnud 95 protsenti nende suunas lennanud vahenditest – alates droonidest ja lõpetades eri tüüpi rakettidega – alla tulistada. Mis nende edu võti on? Kas neil on uut tehnikat ja varustust?

Ma vaataks seda võib-olla isegi natuke teise nurga alt. Alles jahtumas Lähis-Ida konflikt tõi tegelikult selles vallas Ukraina pildile. Ehk paljud Lähis-Ida riigid küsisid ja loomulikult ka Kiiev pakkus oskuslikult seda teavet, mis neil on spetsiifiliselt teatud tüüpi droonide või ballistiliste rakettide allalaskmisel. Ukraina on oma õhutõrjet ja õhukaitset üles ehitanud päris esimestest sõjapäevadest ja see on kogu aeg olnud ka meedias. Tõsi, peamiselt on see meedias olnud just ennekõike õhutõrjerakettide puudujäägi või akuutsuse osas. Aga Ukraina õhutõrje ei tugine ainult sellele ühele või kahele sambale, mis on Patriot-tüüpi kaugmaaraketid või IRIS-T keskmaaraketid. Üles on ehitatud terve õhutõrjekiht alates eelhoiatusest, lõpetades ühtse juhtimisega.

Sellel kihil on oma selge roll ja osad nendest kihtidest on statsionaarsed, kus on välja arvutatud venelaste peamised rünnakusuunad õhuründevahendite, täpsemalt droonide ja rakettide puhul. Teine on mobiilne õhutõrje, mis suudab kiiresti tuvastada ja aru saada, kuhu suunas raketid liiguvad. Tänu efektiivsele juhtimiselemendile suudetakse vajadusel anda eelhoiatus mobiilsetele meeskondadele ja tänu sellele ka seadmed, mis lõpuks need alla võtavad, toimivad üsna hästi. Lisaks on seal elektroonilise sõjapidamise mõõde. Kõike ei võeta alla ainult maa-õhktüüpi õhutõrjeraketiga või püüduridrooniga, osa juhitakse kõrvale ka elektroonilise sõjapidamisega.

Nii et neid modus operandi'sid (tegutsemisviisid - toim) on seal äärmiselt palju. Tõsi, me peame tunnustama ka seda, et täna on ukrainlased NATO relvastuse kasutamisel suuremad asjatundjad kui me ise kohati. See õpikogemus, mis on saadud erinevate Patriot-rakettide ja muuhulgas ka IRIS-T kasutamisega, näitab, et kohati tuleb ise minna NATO asja sinna õppima, kui vaadata seda efektiivsust.

Räägime Krimmist ka. Krimmi ühendusteid on ukrainlased väga edukalt suutnud blokeerida, kui rääkida erinevatest sildadest, maanteedest, seal liikuvate eri tüüpi masinate või veokite purustamisest. Mis see ukrainlaste siht võib-olla on, et praegu selle on ette võtnud?

Tegelikult on ju see üks sõjapidamise põhiprintsiip, et tuleb saba ehk logistika maha lõigata ja siis hakkab see andma tunda rindel ja samamoodi majanduses. Kui majanduslikku võimsust maha võtta, annab see tunda kaupluses, nagu me näeme pikenevates kütusejärjekordades või hindades. Aga Ukraina puhul ei ole see absoluutselt uus. Kui me mäletame, kui tuli HIMARS ja sellega mõjutati vastast 80 kilomeetrit rindejoone taga, siis oli teatud mõttes paanika, mille tulemusena saatis Vene armee oma logistika kaugemale.

Me näeme, et ukrainlastel on täiesti iseseisev võime – loomulikult Lääne toetusega, aga siiski väga selgelt arvestatav iseseisev võime – just droonide ja luure näol. See võimaldab neil saata droone pikale distantsile ka tehisintellekti toetusel, kus viimase miili operaatori ja lennuvahendi ühendust ei olegi vaja, vaid lõplik rünnak toimub tehisintellekti abil. Vaadates konkreetselt Kertši maakitsuse kaarti ja suumides sisse, siis suures pildis on tegemist ikkagi lagedate aladega, kus droonidel on üsna lihtne sihtmärke avastada, kui nad sõidavad nendel põhimaanteedel ja paari ületuskoha läheduses, mis Kertši maakitsust ülejäänud Ukrainaga ühendab. Nii et droonidele on see üsna lihtne saak.

Aga Kertši silda ei ole ukrainlased vist otseselt niimoodi rünnanud, et me oleks vähemalt avalikult näinud või kuulnud. Liiklus seal aeg-ajalt peatub küll, see on tõsi, aga sild ei ole saanud oluliselt kahjustada nii, et seal üldse liigelda ei saaks.

Selleks on vaja vaadata natuke inseneeriasse ja detailidesse. Sellise silla hävitamine HIMARS-iga ei ole ilmselgelt võimalik. Mida sild vajab selleks, et see õhku lasta, nägime paar aastat tagasi, kui 20 tonni lõhkeainet sillal puruks lasti ühe veoautoga ja alles siis kukkus poolteist sillasammast maha. Sellist kandepead täna rakettidel ega droonidel ei ole, et sellist hävitustööd sillal teha. Eks see sild on ka ehitatud arvestades võimalikke riske, nii et see on tunduvalt suurem ettevõtmine kui paari HIMARS-i, ATACMS-i või suurema lõhkepeaga drooni laskmine.

Seda ei saa hävitada, kui sa just süsteemselt ei taba silla tugitalasid. Tänapäeval on venelased need ka üsna hästi julgestanud ja katnud erinevate võrkude ja lähikaitsevahenditega.

Kui kaugel on ukrainlased sellest, et nad lõikaksid Krimmi poolsaare Venemaast või Venemaa ühendusteedest täiesti lahti?

Täiesti lahti lõikamiseks on ikkagi vaja boots on the ground ehk sõdurisaabast kohapeal. Selleks, et ühendusteid häirida, on täna võimekus olemas – kas siis logistika mahavõtmiseks või silla töökorrast väljaviimiseks. Ja nagu me näeme igapäevaselt, muutub see üsna realistlikuks.

Seda silda on varem rünnatud ja tänapäevase suurema lõhkepeaga varustatud drooniga on võimalik seda ajutiselt töökorrast välja viia. Samas me teame, et Venemaa Föderatsioonil on piisavalt võimekust asendada see kiiresti ennekõike ponttoonsildadega.

Aga põhiline töö Krimmi logistika hävitamisel käib droonidega?

Praeguse seisuga lahingupilti vaadates on peamine tõesti droonindus.

Hästi lühidalt meie jutuajamise kokkuvõtteks – seis on jätkuvalt nii, et venelaste pealetung on praktiliselt minimeeritud, edasitungi neil üleliia palju ei ole, võib-olla ainult mõned üksikud kilomeetrid?

Suures pildis patiseis jah, aga neid kilomeetreid ühelt või teiselt poolt ei saa võtta ka puhta tõena. Me räägime ikkagi pigem ruutmeetrite või ruutkilomeetrite muutumisest hallis tsoonis. Ilmselt kannavad Venemaa Föderatsiooni ohvitserid kohapeal edusammudena ette ka selle, kui väikse üksusega on kuhugi sisse infiltreeritud. Tõsi, hiljem need ukrainlaste poolt suures osas hävitatakse, aga nad deklareerivad seda ja see loob teatud mõttes vale pildi. Mõlemal pool on selgelt sõjaudu.