Kui palju peab inimene ühes netikasiinos kaotama, enne kui kellelgi tekib kohustus küsida, kust raha pärineb ja kas mängija suudab veel oma käitumist kontrollida? Miljon eurot? Kümme miljonit? Kolmkümmend miljonit? Euroopa prokuratuuri andmeil võis leedukas Šarūnas Stepukonis kaotada ühes Eesti kasiinos 31,6 miljonit eurot. See ei ole enam lugu üksnes ühe inimese ahnusest, sõltuvusest või halbadest otsustest. See on lugu süsteemist, mis nägi raha liikumas, kuid ei pruukinud õigel ajal pidurit tõmmata.

Samal ajal muudab Eesti end rahvusvahelistele netikasiinodele atraktiivsemaks. Maksutulu on teretulnud. Need oli sõnumid aasta alguses jõustunud reformist. Kuid enne ukse avamist tuleb küsida, kas valvur on kohal või saabub ta alles siis, kui raha ja inimesed on juba kadunud.

Kõik valvavad natuke. Kas keegi vastutab terviku eest?

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil oli 2025. aasta lõpus Eestis väljastatud 53 õnnemängu ja 38 toto tegevusluba kokku 44 ettevõttele. See ei ole väike turg. MTA lõpetas 2024. aastal 140 ja 2025. aastal 132 hasartmängu järelevalve menetlust. Hasartmängutiimi suurendati kuuelt ametikohalt kaheksale.

Reformi käigus kavandati ka rahapesu andmebüroosse (RAB) kuni kolm täiendavat ametikohta. RAB ei alustanud 2024. aastal kasiinosektoris ühtegi menetlust ja 2025. aastal alustas kaks. RAB on hinnanud sektori rahapesu jääkriski kõrgeks ning leidnud, et killustunud järelevalvemudel ei ole optimaalne.

MTA kontrollib hasartmänguseadust, RAB rahapesunõudeid ning teised asutused reklaami, tarbijakaitset ja isikuandmeid. Kõik valvavad oma nurka, kuid keegi peab nägema tervet ruumi. Ka lisatöökohtadest üksi ei teki terviklikku järelevalvemudelit. Praegu võib ametkondlik vastutus hajuda nii põhjalikult, et lõpuks ei vastuta päriselt keegi.

Ja veel üks küsitavus: MTA kogub kasiinodelt makse ja peab samal ajal olema valmis sama tuluallikat pitsitama, tegevust piirama või loa ära võtma. Raske on ühe käega maksuraha lugeda ja teisega sama rahaallikat sulgeda.

26 000 eurot? Suurele kasiinole taskuraha

Paljude rikkumiste eest on seaduses ette nähtud rahatrahvi ülemmäär 26 000 eurot. Suurele rahvusvahelisele netikasiinole on see kübe. Rahatrahv võib suurele kasiinole muutuda pelgalt ärikuluks, kui rikkumisega teenitav kasu ületab sanktsiooni. Mõjus sanktsioon peab sõltuma kasiino suurusest ja hasartmängutulust. Kui kasiino rikkumine on põhjustanud mängijale tõendatava kahju, peab mängijal olema lihtne ja töötav võimalus hüvitist saada.

Kasiino ei ole neutraalne mängulaud

Kehtiv seadus sätestab tugeva lähtekoha. Kasiino peab mängija tuvastama, olemas on enesevälistus ning võimalus seada kaotuse ülempiir. Kasiino omanikele ja juhtidele kehtivad nõuded ning tegevusloamenetluses osaleb RAB. Probleem ei ole selles, et reegleid pole. Probleem on selles, et internetikasiino on arenenud kiiremini kui reeglid.

Kiired mängutsüklid, vilkuvad efektid, boonused ja kaotuse näiliseks võiduks maskeerimine ei ole pelgalt kujundus. Need võtted võivad pikendada mängimist ja ähmastada inimese arusaama tegelikust kaotusest. Kasiino tunneb oma klienti, jälgib tema käitumist ja teab, millal pakkuda uut boonust. Kui kasiino suudab kasutada mängija andmeid selleks, et ta uuesti mängima meelitada, peab ta suutma samu andmeid kasutada ka ohu märkamiseks. Kasiinol peab olema üheseltmõistetav kohustus tuvastada riskikäitumine ja sekkuda enne, kui kahju muutub katastroofiks. Järelevalve ei tohi piirduda tarkvara tehnilise vastavuse dokumentide kontrollimisega. Vaadata tuleb ka kasiino digitaalse kapoti alla: kuidas algoritmid mängijaid hindavad ning kas neid saab kontrollimatult muuta, kuidas boonuseid pakutakse, millal inimene riskirühma liigitatakse ja kas kasiino tegelikult sekkus.

Neli muudatust toovad parema järelevalve

Kasiinoreformis üldiselt alustati õigete sammudega, kuid vaja on veel nelja muutust. Trahvid tuleb viia sõltuvusse kasiino suurusest ja peavad heidutama rikkumiste eest. Senises killustunud süsteemis tuleb ühele asutusele anda selge vastutus kasiinosektori tervikliku riskipildi, ühise järelevalveplaani ja selle elluviimise koordineerimise eest ilma et see tekitaks olulist rollikonflikti.

Kehtestada tuleb siduvad üldnõuded mängude teatud aspektidele. Seaduses on mõistlik netikasiinode eripärasid arvestades täiendavalt täpsustada aktiivset mängijakaitse kohustust.

Eesti võib olla rahvusvahelistele netikasiinodele atraktiivne tegevuskoht. Kuid atraktiivsus ei saa tähendada seda, et kasiinodele avatakse uks ja järelevalvet tugevdatakse hiljem. Krüptoturul oleme seda filmi juba näinud: algul tulid ettevõtted, siis probleemid ja alles pärast seda riik. Netikasiinode puhul ei ole vaja sama viga korrata.