Riigikogu rahanduskomisjon sai mai keskel valmis niinimetatud superandmebaasi seaduse, täpse nimega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu muudatuse. Eesti 200 loobus aga eelnõu toetamisest ja koalitsioon otsustas seetõttu eelnõuga mitte edasi minna.

"Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud ja riigikogu rahanduskomisjonis uuesti arutamist ootava eelnõuga edasi ei liiguta," kinnitas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak Postimehele. "Koalitsioonipartnerite vaheliste arutelude tulemusel jõuti selle otsuseni."

Inimeste massilise jälgimise ohtude teemal sageli sõna võtnud vandeadvokaat Carri Ginter avaldas sotsiaalmeedias selle otsuse üle heameelt, kuid sama lõime all pöörasid Eesti 200 riigikogu fraktsiooni esimees Toomas Uibo ja reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi tülli.

Uibo teatas seal, et superandmebaasi ei tule. "Ei tule ka RAM-i (rahandusministeeriumi - toim) märga unenägu, et RAB (rahapesu andmebüroo - toim) saaks oma suva järgi klõbistada ajaviiteks läbi inimeste ja ettevõtete pangakontosid! Ja põhjus on proosaline, selleks pole lihtsalt (meie) hääli! Selleks, et see eelnõu seadusena vastuvõtmiseks piisavalt hääli saaks, sinna on veel teekond minna," kirjutas ta.

Lisaks ütles Uibo, et RAB-ile anti ligipääs kontodele EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsuse ajal 2018. aastal ning ligipääs anti "piisava kahtlustuse" korral, ilma et seda ametit kontrollitaks. Hetkel proovitaksegi Uibo sõnul seda viga parandada.

Ligi vastas, et Uibol peaks jätkuma südametunnistust öelda, et Ginter valetab, kui väidab, et eelnõu annaks RAB-ile täitmisregistri kaudu otseühenduse inimeste pangakontodega.

Uibo sõnul oli aga eelnõu, millega Ligi ja rahandusministeerium esialgselt välja tuli,selgelt katse saada otseligipääs inimeste kontodele ja võimalusel ka ilma suurema põhjuseta.

"See on fakt!" lisas Eesti 200 fraktsiooni juht. "Võib rääkida, kuidas ranged sisemised protseduurid seda kõike ohjanud oleks, aga see pole tõsiseltvõetav seadusloome mõttes. Me ei tohiks disainida seadusi mõne ameti südametunnistuse järgi, vaid eeldama, et eesmärk pühitseb alati abinõu."

Uibo lisas, et kui ehitada seadust, mis püüab salaja vagade inimeste selja taga toimetada, siis ta ei usalda oma riiki, sest ei tea, mida järgmiseks välja mõeldakse.

Ligi nimetas nii Uibo kui Ginteri väiteid sügavalt piinlikuks ja kinnitas, et pseudonüümitud info ei ole sama asi, mis kontod ning viimastele juurdepääsu ei teki.

"Pead murran selle üle, mis juhtub e-riigiga, kui aru saadakse, et asutustel ongi kasutada registrid ja andmed ja juurdepääs pangakontodele on reegel ja praktika. Kunagi rääkisite andmepõhisest juhtimisest ja mis-ta-oligi - personaalsest riigist. Mõtle edasi," soovitas Ligi Uibole.

Rahandusministri sõnul on vabaduste mõõtmistes Eesti alati maailma tippude seas. Ta ütles, et kontodele pääseb otse ligi ainult pank, kuid lisaks ka politsei, maksuamet ja ka rahapesu andmebüroo ning teisiti see ei saagi tsiviliseeritud maailmas olla.

Kui Ginter väitis, et telekomi puhul tehakse otsepäringuid andmebaasi, ilma et operaator vastama peaks ning pangakontodega on sama soov, siis Ligi nimetas seda valetamiseks ja kinnitas, et täitmisregistriga ei saa RAB suvaliselt kontode juurde.

"Miks sa tõtt ei räägi," küsis temalt seepeale Uibo. "RAB saab ükskõik millise välise impulsi peale alustada menetlust ja kaevuda isikute konto sisudesse. Sa ju ise ütlesid, et ei tohi vahet teha, kas kahtlustus tuleb pangalt või lillepoest, uurida peab saama iga kell."

Ligi süüdistas Uibot justiitsminister Liisa Pakosta jutupunktide kordamises ja rõhutas, et tsiviilasutuse puhul pole tegu tsiviilkontrolli, vaid järelevalvega, milleks ongi riigikontroll, õiguskantsler, andmekaitse inspektsioon ja riigikogu komisjon.

"Sinu meelest ei peaks riik reageerima, kui on rahapesukahtlus?
Ja reageerib "ükskõik millise impulsi" peale? Nalja teed. Sa tead vastust väga hästi. Reageeritakse alla ühele protsendile," sõnas Ligi.

Uibo aga leidis, et seadust tehes peab arvestama võimalusega, et ühel hetkel on reageeringute protsent 99. Tema sõnul pole vaja näidet kaugelt otsida, pidades silmas seda, kuidas RAB täitmisregistrit ebaseaduslikult kasutas.

"Ei ärata usaldust, kui riik proovib ise pettusega korda luua," lausus Uibo.

Riigikogu võttis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise eelnõu vastu eelmise aasta 19. juunil. See nägi ette, et RAB-i andmekogu funktsioonidesse lisandub võimekus töödelda anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viia läbi profiilianalüüse ning kasutada teksti- ja andmekaevet.

President jättis aga mullu 3. juulil seaduse välja kuulutamata, sest tema hinnangul piiras see liialt informatsioonilise enesemääramise õigust ega olnud seetõttu põhiseadusega kooskõlas.

Vastuseisu nn superandmebaasi seadusele on avaldanud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes ütles toona samuti, et see võib olla põhiseadusega vastuolus.