Mullu detsembris riigikogu poolt vastu võetud seadusmuudatusega langeb veebikasiinodele hasartmängumaks kahe aastaga kuuelt protsendilt neljale ning eesmärgiks on meelitada Eestisse registreerima rohkem veebikasiinosid ning tõsta sellega maksutulu riigile. Praeguse seisuga on aga lisatulu asemel tekkinud riigieelarvesse mitu miljonit eurot alalaekumist.

Michali sõnul tuleb seetõttu valitsuses arutada, kas edasine maksulangetus on mõistlik.

"Kindlasti see debatt tuleb. Esimene konkreetne printsiip, mida mina ütlesin, et kultuur sellest ei tohi kaotada. Me oleme selle puuduva raha sinna juurde pannud, mis selle seaduseapsaka tõttu (jäi laekumata) ja tuleb leida ka muu puudujääv raha sinna, et kultuur ei kaotaks," lausus Michal.

Michal märkis, et kuivõrd maksualandus on kehtinud nii lühikest aega, siis on praegu keeruline hinnata, kas veebikasiinosid ka tegelikult Eestisse juurde registreerib. Miks hasartmängumaksu laekumine on vähenenud, pole samuti veel praegu päris selge ning sellest saab parema ülevaate valitsuskabinetis lähinädalatel, lausus ta.

Kui aga maksutulu ei kasva, siis pole ka mõtet edasise maksulangetamisega jätkata, märkis peaminister.

"Ma saan aru, et on vähenenud ka Eestis mängimine, mis on hasartmängumaksule tervikuna mõjunud, ja ma tahakski aru saada, et kui palju selles on kaughasartmängumaksu langetust ja mis sellega edasi saab. Aga kui see ei too täiendavat tulu tulevikus ja sellel ei ole ka prognoosi või vaadet sellele, siis sellisel juhul edasist langetamist kindlasti ei tule. Aga seda me saame kindlasti läbi rääkida," lausus Michal.

ERR kirjutas juunis, et hasartmängumaksu muudatus, mille eesmärk oli välismaiste netikasiinode Eestisse meelitamise kaudu riigi maksutulu suurendada, ei ole uusi veebikasiinosid Eesti turule toonud.

Maksusoodustuse kaotamist on valitsuselt enne eelarvkõnelusi nõudnud näiteks opositsioonierakond sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatide aseesimees ning riigikogu rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut märkis, et poole aastaga on juba selge, et Eesti kultuur kaotab ainuüksi tänavu maksusoodustuse tõttu viis-kuus miljonit eurot, sest maksumäära langetamine vähendab ka maksutulu laekumist ja Kultuurkapitali vahendeid.

Riigikogu kiitis mullu detsembris heaks Eesti 200 fraktsiooni liikme Tanel Teini veetud hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu, millega langeb hasartmängumaks veebikasiinodele kahe aasta jooksul kuuelt protsendilt neljale.

Muudatusel oli palju kriitikuid, sealhulgas võimuliidus. Näiteks endine rahandusminister, Reformierakonna liige Mart Võrklaev ütles Eesti Ekspressile antud intervjuus, et kaughasartmängumaksu langetamine tuleks ära jätta või edasi lükata, sest see ei aita inimesi.

Lisaks Võrklaevale oli hasartmängumaksu langetamise suhtes skeptiline ka rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ning riigikogu saadikud Aivar Sõerd ja Signe Kivi (kõik Reformierakond).

Kriitiline oli ka rahandusministeerium, kelle hinnangul tekib maksulaekumiste vähenemise prognoosi realiseerumisel riigieelarves kulu, kuna hasartmängumaksu laekumine väheneb 2026. aastal 6 miljonit eurot, 2027. aastal 8 miljonit eurot, 2028. aastal 10 miljonit eurot ning 2029. aastal 13 miljonit eurot.

Lisaks sellele jäi seaduseelnõusse näpuviga, mille järgi oleks 2026. aastal saanud veebikasiinod tegutseda maksuvabalt. Riigikogu oli seetõttu sunnitud veebruaris parandatud seaduse uuesti vastu võtma.