Eelmise aasta lõpus riigikogus heaks kiidetud hasartmängumaksu seaduse muudatustega kärbiti veebikasiinode hasartmängumaksu, nii et see langeb järk-järgult kuuelt protsendilt neljale. Muudatuse eesmärk oli meelitada välismaiseid veebikasiinosid end Eestisse registreerima ning koguda seeläbi senisest rohkem hasartmängumaksu.

Võrreldes eelmise aasta lõpuga ei ole aga praeguseks uusi netikasiinosid lisandunud, ütles ERR-ile rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

"On esitatud kaks loataotlust, kuid nende menetlemine hetkel käib ja tegevust alustavad nad tõenäoliselt selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Loast on loobunud üks kaughasartmängukorraldaja," lisas Liivamägi.

Pärast seda, kui jaanuari alguses ilmnes, et seaduses on viga, mistõttu on tänavune hasartmängumaks null, lubasid kaughasartmängude korraldajad teha rahandusministeeriumile vabatahtlikke annetusi.

Neid laekus jaanuari maksukohustuse eest koos tulumaksuga Liivamäe sõnul umbes 815 000 eurot ja veebruari maksukohustuse eest umbes 1,12 miljonit eurot. Puudujääv summa ehk 220 000 eurot hüvitati kultuurkapitalile lisaeelarvega.

Hasartmängumaksu seaduse muutmise algatanud riigikogu liige Tanel Tein (Eesti 200) ütles, et uute netikasiinode lisandumise tempo sõltub sellest, kui kiiresti lube menetletakse ning see on ka oluline ettevõtete asukohavalikut mõjutav faktor. Eestil oleks siin Teini hinnangul arenguruumi. 

Igal juhul võib Teini hinnangul juba praegu öelda, et seadusemuudatus on siia netikasiinosid juurde toonud, kuid muudatuste kogumõju selgub mitme aasta pärast ja 2026. aasta põhjal ei saa veel kaugemaid järeldusi teha.

"See käib pika vinnaga. Mõni litsents rakendub poole aasta, mõni kümne kuu pealt," selgitas Tein.

Endine finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles neljapäeval avaldatud arvamusloos, et rahvusvaheliste netikasiinode lisandumisel on maksutulu küll teretulnud, kuid järelevalve nende üle vajab tugevdamist.

Tein märkis võimalike ohtude kohta, et Eestis litsentsi saanud hasartmänguettevõtted on läbinud kõik filtrid ja kõik on aus. Uue seadusega lisandus ka kümme parandusmeedet ning kohapealse kontaktisiku nõue.

"Kohapealset inimest see ei mõjuta. Me räägime globaalse raamatupidamise siia toomisest, ühtki füüsilist kasiinot sellega juurde ei teki," rõhutas Tein, kelle hinnangul on liiga vähe tähelepanu saanud asjaolu, et hasartmängumaksu eesmärk on suurendada spordi ja kultuuri rahastust.

"Igas valdkonnas on riskid /…/, asju tuleb teha turvaliselt, aga ei tohi ka innovatsiooni kinni keerata. Väikses riigis, kus maksumaksjate hulk ei kasva, vaid kahaneb, peame vaatama ringi, kus on võimalik maksutulu seaduslikult riiki tuua. Siin ei ole matemaatilisest ega ärilisest vaatest küsimust," lisas Tein.

Samuti tõi Tein välja, et järgmisel aastal avaneb ka Soome turg ja veel pole teada, milliseks kujunevad Soome regulatsioon ja maksukeskkond ning sellest tulenevalt ka mõju piirkonna operaatoritele.

"Just seetõttu andsime maksulangetuse strateegiaga sektorile selge ja ettevaatava signaali. Eesmärk oli vähendada riski, et Eestis juba tegutsevad litsentseeritud operaatorid hakkavad oma tegevust või maksuresidentsust Soome suunama. Selline areng tähendaks Eesti jaoks maksulaekumiste vähenemist ja oleks riigieelarve vaates selge miinus," ütles Tein.

Võrklaev: muudatus hoopis vähendas kultuurile laekuvat raha

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Mart Võrklaev leiab, et mängukorraldajate lisandumine ei ole seotud maksulangetusega.

"Seal seose otsimine on pigem kunstlik, sest 2023. aastal otsustasime koos muude, kaitsekulude katmiseks tehtavate maksumuudatustega, tõsta ka kaughasartmängu maksu samm-sammult viielt protsendilt 2024. aastal kuuele protsendile ja 2027. aastal seitsmele protsendile," tõi Võrklaev välja.

2024. aastal tuli Eestisse juurde üheksa uut kaughasartmängu korraldajat ja ka varasem trend oli igal aastal mõõdukalt kasvav, seega mõõdukas maksutõus polnud Võrklaeva hinnangul sektorile mingi probleem, sest lisandus mängukorraldajaid ja kasvas ka maksutulu.

"2025. aastal suruti sektori lobi ja eeskätt ühe-kahe riigikogu saadiku poolt läbi maksulangetus, kuid pole ei uusi mängukorraldajaid ega ka eelarves lisaraha. Vastupidi, kultuur on raha kaotanud, sest maksulaekumised on langenud," sõnas Võrklaev.

Hasartmängumaksu muutmise eelnõu varemgi teravalt kritiseerinud Võrklaev hääletas detsembris riigikogus siiski selle poolt, tuues põhjenduseks, et tegu on kompromissiga, ent rõhutas toona, et peab seda sellest hoolimata halvaks seaduseks.