Euroopas läbi viidud parasiitide uuringuga sooviti teada saada, kui palju on eluohtlike parasiitide, eriti paelusside liike ja mune aiasaadustel. Tartu Ülikooli teadlased võtsid uuringu käigus seitsmelt turult üle Eesti kokku 30 proovi, mille lõplik analüüs tehti Prantsusmaal.

"Tulemus oli võrdlemisi jahmatav, Eesti oli Euroopas esikohal. Meil ligi 17 protsenti proovidest ehk iga kuues proov sisaldas parasiidi alveokoki mune. Sellepärast on see protsent tõenäoliselt nii kõrge, et meil on rebastel ja muudel loomadel seda parasiiti. Üle kümne aasta taguse uuringu põhjal leidsime, et kolmandik rebastest on nakatunud sellega ja kuna rebaseid on üle terve Eesti, siis see on üle-eestiline probleem," lausus Tartu Ülikooli terioloogia professor Urmas Saarma.

Maaülikooli teadlaste hinnangul tuleks aga arvestada, et tegemist on üle-euroopalise uuringuga, mille tulemusi ei peaks riigiti eristama. Valim riigis on selleks liiga väike ja juhuse osakaal suur ehk statistiline ebakindlus on teadlaste hinnangul suur.

"Viis protsenti maasikaproovidest üleeuroopaliselt usaldusvahemikuga kahest kuni kümneni, neil oli jälgi munadest, mis on DNA jäljed, mis võivad olla munade fragmendid. See ei tähenda veel, et need on elujõulised parasiidimunad. Samas uuringus uuriti ju ka lehtsalatit ja näiteks leiti (parasiiti) nendes riikides, kus maasikatelt ei leitud. See näitabki juhuse osakaalu. Me saame üldise järelduse teha, et risk kaasneb tarbides taimseid saaduseid," rääkis Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini tenuuriprofessor Arvo Viltrop.

Aiandusliidu sõnul kasutab suur osa tootjaid, kes marjade kasvatamisega endale elatist teenivad, põllul kilemultši või põhku, mis vähendab kokkupuudet mullaga ja nii väheneb ka risk saastuda parasiitidega.

"Kuna need proovid on anonüümsed, siis täna vaadatakse kõõrdi iga meie tootja peale, justkui ta toodab terviseriskiga marju. See ei ole õige. Toiduohutuse kontrollid käivad ju niipidi, et võetakse ettevõtte toodangust proov ja kui see on saastunud, siis sanktsioneeritakse ettevõtet ja mitte vähe," ütles aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.

Saarma sõnul oli Eesti kontekstis tegemist esialgse uuringuga, mille tulemust arvesse võttes on vaja teha Eestis laiem ohtlike parasiitide uuring nii mets- kui ka koduloomade hulgas. Samuti tuleks uurida parasiitide levikut laiemalt aiasaaduste seas, võttes proove nii otse põllult kui ka avaturult.

Terviseameti andmetel esineb alveokoki tõttu haigestumisi Eestis harva, jäädes kuni nelja haigusjuhu juurde aastas.