Peipsi põhjapiirkonna heitvett hakatakse laskma Kauksi ojja, mis suubub Peipsi järve. Oja kehvale seisundile viidates lubab keskkonnaamet lasta loodusesse ööpäevas heitvett ligi kaks kolmandikku vähem, kui vee-ettevõte taotles.

Keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi ütles, et kuna selle oja voolu hulk on väike, siis kui sinna tuleb saasteaineid juurde ei pruugi elustikule ja taimestikule sellise kontsentratsiooniga vesi olla vastuvõetav.

Keskkonnaamet on määranud kanalisatsioonile nelja-aastase seireperioodi. Esimesed vahekokkuvõtted on plaanis teha aasta pärast kanalisatsiooni käivitamist.

Alutaguse vallavalitsuse arvates oleks keskkonnaamet pidanud lubama lasta Kauksi ojja kogu taotluses küsitud heitvee koguse ehk lubatud 75 kuupmeetri asemel 200 kuupmeetrit ööpäevas. Siis oleks lisaks spaale saanud liituda kanalisatsiooniga ka kohalikud elanikud, kes peavad jätkuvalt leidma kinnistupõhiseid lahendusi.

Nii omavalitsuse kui ka valla kutsel projekti ellu viima hakanud Emajõe veevärgi jaoks tulid suured mahupiirangud ootamatusena.

"Üldiselt pidanuks selline olukord leidma lahenduse siis, kui projekteerimise protsess oli pooleli. Ehk kui projekti kooskõlastati, pidanuks need murekohad välja tulema," sõnas Emajõe veevärgi projektijuht Margus Sinimäe.

Alutaguse vallavalitsuse liige Liina Talistu ütles, et vald tegi keskkonnamõjude hinnangu enne ehitusloa andmist ja siis oli suubla asukoht valitud, aga ei olnud veel torustikke ehitama hakatud ega isegi rahastust taotletud. "Nüüd, kui torustikud on valmis, oli nii põhimõtteline erinevus ootamatu," lisas ta.

4,7 miljonit eurot maksma minev vee- ja kanalisatsiooniprojekt on paljuski ehitatud tänu eri toetustele, sealhulgas eurotoetusele. Kui kohalikud elanikud kanalisatsiooniga liituda ei saa, kardab vee-ettevõte, et toetused nõutakse tagasi.

Kohalikud kardavad, et ka lubatud heitveekogus ohustab nii Kauksi oja, Peipsi suplusranda kui ka piirkonna nõrgalt kaitstud põhjavett. Neil on kavas veeluba vaidlustada.

Kohaliku elaniku Tõnis Rohtma sõnul on juba 1971. aastal tehtud piirkonnas geoloogilised uuringud. "See pinnas on poorne ja liivane, lihtsalt öeldes imenduv. Heitvesi imendub samamoodi ja ei ole vahet, mis aastaaeg on. See on otseses seoses esimese põhjavee kihiga, millest toituvad nii salvkaevud kui madalad puurkaevud," ütles Rohtma.

"Ikkagi jääb küsimus, miks siis sellisesse piirkonda nagu Kauksi rand, mis on mainekas turismipiirkond, peab otse randa suubuma heitvesi," lisas kohalik Tiia Pukk.

Keskkonnaamet on pakkunud alternatiivina heitvee suunamist Kauksi ojast veerohkemasse Rannapungerja jõkke. Kuna see asub Kauksi ojast kaugemal, muutuks projekt kallimaks.

Keskkonnaametil ja vee-ettevõttel on kavas lahenduste leidmiseks kohtuda järgmisel nädalal.