Rootsi ja Eesti parlament on heaks kiitnud vanglarendilepingu. Riigikogu on vastu võtnud välisvange lubavad seadusemuudatused, mille ka president äsja välja kuulutas. Viimase seadusliku etapina peaks president Alar Karis välja kuulutama vanglalepingu. 

Ettevalmistused vangide saabumiseks käivad, nende hulgas 300 vanglaametniku värbamine.  

"Kui leping jõustub, siis august võiks olla kuu, kus esimesed välisvangid võiksid saabuda. Saabumine on järkjärguline, see võtab aega pisut alla aasta, et jõuda lepinguga maksimaalse mahuni, milleks on kuni 600 kinnipeetavat," rääkis justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantsler Rait Kuuse.

Igas kvartalis saabuks Tartusse umbes sada Rootsi kinnipeetavat kuni mahu täitumiseni. Tartu vangivalvureile pakutakse palka alates 2400 eurost, mistõttu võivad teiste siseturvalisuse valdkondade inimesed asuda vanglatööle. 

"Seda võib juhtuda üksikutel juhtudel, aga siiski need on väga erinevad tööd. Ma arvan, et Eesti siseturvalisuse valdkond võidab sellest, kui meil on rohkem inimesi. Välja õpetamegi oluliselt rohkem inimesi, kui varem oli," sõnas siseminister Igor Taro (E200).

Tuhandele kinnipeetavale mõeldud vangla on alates augustist sisuliselt Rootsi vangide päralt. Vanglasse saabuvad mehed, kes kannavad karistust üldjuhul isikuvastaste või narkokuritegude eest. Territooriumilt välja saavad nad erandkorras.

Kuuse sõnul eeldatakse, et neid külastama hakatakse harva.  

"Ainukene põhjus võib olla relvastatud saatjaga minna mingeid meditsiiniteenuseid tarbima, mida siis vanglaterritooriumil ei ole võimalik neile osutada. Külastusi ja kontakte loomulikult me keelata ei saa. Küll aga elu on näidanud, et kõige rohkem kasutatakse ikkagi telefoni ja videokohtumisi," lisas ta.