Näiteks 64-gigabaidine DDR5 mälumoodul maksab praegu kuni poolteist tuhat eurot, veel aasta tagasi maksis see kolm korda vähem.

"Hinnad on kõvasti kasvanud ja seetõttu on ka näha seda, et hulgilaod nii valmilt enam kaupa sisse ei telli, vaid pigem üritavad vana lao seisuga hakkama saada, kuna uued tooted on niivõrd palju kallimaks läinud," lausus Arvutitarga arendusjuht Tõnis Lind.

Hinnatõus ei mõjuta ainult arvutimängureid. Mälukiibid peituvad peaaegu igas elektroonikaseadmes.

Apple tõstis äsja MacBookide ja iPadide hindu ligi viiendiku võrra. Hinnasurve taga on andmekeskustebuum. Maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted rajavad võidu tehisarutaristut ja nende tellimused on ummistanud vähesed tootmisliinid, kust mälukiibid turule jõuavad.

"Kiipide tootmine on kontsentreeritud üsna väikse arvu ettevõtete kätte. Täna umbes 70 protsenti hinnanguliselt kõikidest kiipidest, mida maailmas toodetakse, lähevad AI andmekeskustesse ja lihtsalt ongi tootmisressursi probleem," sõnas Telia kaubamüügi valdkonna juht Asko Pukk.

Kiibitööstuse eripära on see, et pakkumine ei suuda nõudluse kiirele kasvule vastata - uue mälutehase rajamine võtab aastaid.

"Ikkagi praktika näitab seda, et turg tõuseb sel hetkel, kui sa ei oota ja tõuseb kiiremini, kui sa ei oota. Investeeringud käivad, suured investeeringud tulevad järgmine aasta. Aga see on järgmine aasta, sinnamaani tuleb kõigepealt elada," sõnas elektroonikatööstuse liidu tarneahela ekspert Hanno Septer.

Tarbija jaoks tähendab see keerulist valikut ja juba on näha, et ostud lükatakse edasi.

"Sellel aastal on pigem oldud ettevaatlikumad ja neid mittehädavajalikke oste pigem ei tehta," ütles Lind.

"Meie näeme praeguse seisuga mõningast turulangust tükimüükides, aga eks aeg näitab, et milliseks see kõik veel kujuneb," sõnas Pukk.