Punkri juurde on rajatud jooksurada, mille ehitamiseks pole kasutatud mitte palke, vaid geotekstiili ja metallist armatuurvõrku, mis on pandud nii siia külgedesse kui ka asetatakse lae peale droonide kaitseks.

Kaitseväe peastaabi pioneerinspektorist kolonelleitnant Ainar Afanasjevi sõnul on hetkel rajatud kaks tugipunkti. Üks Kirde- ja teine Kagu-Eestisse.

"Kokku on paigaldatud 28 punkrit, lisaks oleme rajanud Kagu-Eestis kümme pluss kilomeetrit tankitõrjekraavi ja tarnitud on üle 20 000 draakonihamba. Osa on neist paigaldatud eelladustamisaladele ehk siis võimalikult oma positsioonide lähedale," sõnas Afanasev

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali (Eesti 200) on väljendanud kahtlust, kas praeguse mõõtmetega tankitõrjekraav ilma jalaväemiinideta on ikka piisavalt tõhus.

"Tankitõrjekraavide puudus on see, et need võiksid olla laiemad, püstiste servadega ja sügavamad. Tegelikult tuleb vaadata seda kõike kompleksis – tankitõrjekraavid, draakonihambad, tankitõrjemiinid ja jalaväemiinid - kõige suurem nõrkus on see, et Eestil ei ole jalaväemiine. Me astusime küll välja Ottawa konventsioonist, aga selleks, et teha usutav ja vastast kinnipidav kaitsevöönd, on meile vaja lisaks tankitõrjemiinidele ja pioneeritõketele ka lisaks jalaväevastaseid miine," sõnas Tali.

Kolonelleitnant Afanasjev möönis, et seni rajatud kraavid kannavad eelkõige viivitamise eesmärki ja nende tõhusust saabki koos lõhkekehade ja teiste kaitserajatistega tõsta.

"Kõik need kraavid on tehtud nii nagu nad olema peavad. Ükski tankitõrjekraav üksi tanki kinni ei pea. Tema eesmärk on aeglustada, suunata ja kui tank on aeglustatud või kui selle aeglustamiseks kasutatakse eritehnikat – sillatanki - siis see on meie jaoks suurepärane sihtmärk. Kõik laiemad-sügavamad asjad nõuavad ka rohkem ressurssi, mida meil paraku ei ole. Alati suurem ja parem ei ole ka nii efektiivne, kui see, mis praegu on välja mõeldud ja katsetatud polügoonidel," sõnas Afanasjev.