Purga tunnistas Burmani villa kultuurimälestiseks

Kultuuriminister Heidy Purga tunnistas käskkirjaga kultuurimälestiseks Tallinnas Mustamäel asuva Burmani villa, mille lammutamiseks taotles selle omanik mullu luba.
Kultuuriminister Purga tunnistas neljapäeval käskkirjaga Burmani villa kultuurimälestiseks.
1923. aastal valminud Burmani villa kuulus pikalt Tallinna linnale kuuluvale transpordifirmale Tallinna Linnatranspordi AS (TLT), kes müüs selle mullu suvel osaühingule Pepper Invest. Uus omanik esitas augustis Tallinnale taotluse hoone lammutamiseks. Tallinna muinsuskaitseosakond lükkas Burmani villa lammutamise taotluse tagasi.
2022. aastal tellis Tallinn ekspertarvamuse Burmani villa arhitektuuriajaloolise väärtuse väljaselgitamiseks, et otsustada hoone kaitse alla võtmise vajaduse üle. Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula järeldas eksperdiarvamusest, et hoone on kultuuriväärtuslik riiklikul tasandil ning tegi ettepaneku tunnistada hoone ehitismälestiseks.
Hoone kaitse alla võtmise ettepanekut riigi muinsuskaitseametile siiski ei tehtud, kuna oli veendumus, et linn omanikuna mõistab hoone kultuuriväärtust ning tagab selle säilimise ka riigi kaitseta.
Kuivõrd uue omaniku taotlusega sattus Burmani villa lammutamisohtu, tellis riigi muinsuskaitseamet mullu augustis omakorda arhitektuuriajaloolaselt Leele Väljalt uue eksperthinnangu. See hinnang kinnitas hoone kõrget arhitektuurset ja ajaloolist väärtust.
Mullu septembris kehtestati muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga Burmani villale ajutine kaitse ning hakati hindama hoone mälestiseks tunnistamise vajadust.
Mullu novembris tekkis selles menetluse paus, kuivõrd sissepääs hoonesse oli omaniku poolt takistatud, detsembris pääsesid muinsuskaitseameti esindajad taas majja. Detsembris otsustati muinsuskaitseametis, et algatatakse menetlus Burmani villa kaitse alla võtmiseks.
Muinsuskaitseamet viis läbi Burmani villa väärtuspõhise hindamise, kus Burmani villa sai üle 70 protsendi punktidest ning seega väärib ehitismälestisena mälestiseks tunnistamist, märgitakse käskkirjas.
Hindamise järgi on tegemist arhitektuuriajalooliselt väga väärtusliku hoonega. Hoone projekteeris 1921. aastal Eesti esimeseks professionaalseks arhitektiks tituleeritud Karl Burman (1882–1965).
"1920. aastad olid Burmani loomingus aktiivne kõrgperiood, mida peegeldab hästi ka käsitletav hoone," seisab käskkirjas.
Burmani projekteeritud villadest on kultuurimälestisena kaitse all villa Tallinnas Õie tänaval, elamu Puka alevikus Kesk tänaval ning Burmani juugendlikest üürimajadest hoone Tallinnas aadressil Raua tänav 39. Samuti on Burmani projekteeritud hooneid muinsuskaitsealadel Viljandis Posti tänaval ja Pärnus Ringi tänaval.

Omanik tahab uut hoonet ehitada
Tallinna linnavalitsus otsustas tänavu veebruaris, et toetab hoone mälestiseks tunnistamist. Hoone omanik aga teatas, et soovib kompromissläbirääkimisi ja ei tunnista ega võta omaks Burmani villa kaitse alla võtmise õiguspärasust.
Pepper Invest, mis äriregistri andmetel kuulub Hans Alterile, soovis endiselt hoone lammutada ning ehitada selle asemele büroohoone. Sama soov oli omanikul ka hoonet poole miljoni euro eest TLT-lt ostes.
Muinsuskaitseamet peab võimalikuks uue hoone rajamist kinnistule, kuid mitte Burmani villa asemele, vaid kinnistu Ehitajate tee poolsesse külge. Ka ehitismälestiste eksperdinõukogu on oma otsuses märkinud uue hoone püstitamise kaalumist Ehitajate tee poolsesse külge, säilitades ja restaureerides samal ajal ajaloolise hoone.
Purga käskkirjas märgitakse samuti, et "kaitsevööndi kehtestamine ei tähenda ehituskeeluvööndi loomist ega sea kohustust säilitada olemasolevat haljastust muutumatul kujul, vaid toimib planeerimis- ja kaalutlusvahendina, mille abil suunata edasisi tegevusi viisil, mis tasakaalustab omaniku huve ja muinsuskaitselisi eesmärke".
Käskkirjas on ühe leevendusena kirjas, et mälestise kaitsevööndisse on lubatud ehitada hoone.
Omanik märkis veebruaris tehtud kompromissettepanekus, et ta nõustub, et Burmani villa on olnud ajalooliselt oluline hoone, kuid kahtleb, et tegemist oleks piirkonna märgilise hoonega, millel on äärmiselt suurt arhitektuurne väärtus, sest hoone oli TLT valduses ja omandis aastaid ning sellel ajal mistahes väärtust hoonel ei tuvastatud ega nähtud ja hoonel lasti laguneda.
Samuti leidis omanik, et kaitsevööndi seadmine krundi ulatuses olukorras, kus kaitstavaks objektiks on üksnes ajalooline hoone, on ebaproportsionaalne ning ei vasta haldusõiguslikule proportsionaalsuse põhimõttele.
Kaitsevöönd hõlmab kinnistul kogu mälestise alast väljapoole jäävat ala.
TLT oli veel omanikuna teinud arvutused, et Burmani villa kordategemine maksaks umbes 1,5 miljonit eurot.
Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna halduskohtule 30 päeva jooksul.
Toimetaja: Marko Tooming










