Oluline  Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval,  28. juulil kell 20.23:

- Ukraina tõi juulis Venemaa okupeeritud aladelt tagasi ligi 50 last 

- Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita;

- ISW: rindel ei ole toimunud suuremaid muutusi;

- Zelenski rääkis Portsmouthis asuvatest Ukraina miinitõrjelaevadest;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit.

Ukraina tõi juulis Venemaa okupeeritud aladelt tagasi ligi 50 last

Ukraina organisatsioon Save Ukraine teatel on Ukraina viimaste nädalate jooksul toonud Venemaa okupeeritud aladelt tagasi 47 last ja noorukit, vahendas The Kyiv Independent.

"Kuid tuhanded lapsed on endiselt okupatsiooni all. Neid sunnitakse unustama oma juuri ja valmistatakse ette sõjaks," teatas Save Ukraine oma avalduses. 

Päästetud laste seas oli ka 13-aastane Anhelina, kes sai oma koduaias šrapnellikuulist tingitud haava. Venemaa okupeeritud alal asuvas haiglas keelduti talle abi andmast ning lisaks ähvardati ta emalt ära võtta, kuna Anhelinal puudusid Venemaa dokumendid. 

Venemaa dokumentideta on arstiabi saamine peaaegu võimatu. See on osa Venemaa poliitikast, mille eesmärk on sundida okupeeritud Ukraina alade elanikke võtma Venemaa kodakondsus.

18-aastane Tymur jäi imekombel ellu, kui relvastatud Vene sõdur tungis tema koju ja avas tema pihta tule. Hiljem ähvardas okupatsioonivõim teda sundvärbamisega, mistõttu otsustas noormees põgeneda. 

Save Ukraine ei avaldanud, millistelt okupeeritud aladelt lapsed pärit olid. Lapsed toodi tagasi Ukraina presidendi algatuse "Bring Kids Back UA" raames.

Alates 2022. aasta veebruarist on Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladelt Venemaale või Venemaa kontrolli all olevatesse piirkondadesse viidud vähemalt 20 000 Ukraina last.

Algatuse "Bring Kids Back UA" andmetel elab umbes 1,6 miljonit last endiselt Venemaa okupatsiooni all. 

Ukraina ametnike hinnangul võib Venemaale viidud laste tegelik arv olla aga palju suurem. Õiguskantsler Dmytro Lubinets hindab nende arvuks kuni 150 000 last, samas kui presidendi laste õiguste volinik Daria Herasõmtšuk on pakkunud hinnanguks 200 000 kuni 300 000 last. 

Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita

Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina jätkas ööl vastu teisipäeva rünnakuid Venemaal asuvate sihtmärkide vastu. Meedias levivad väited, et Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat teraskonstruktsioonide tehast ning okupeeritud Krimmis asuvat elektritaristut. 

Meedias levisid ka väited, et Moskva oblastis läks põlema järjekordne Wildberriesi logistikakeskus. Telegrami kanal Astra teatas hiljem, et Moskva lähedal Podolski rajoonis põleb logistikafirma laohoone. Selle läheduses asub ka Wildberriesi hoone, mis firma teatel töötab tavapäraselt, vahendas Meduza. 

Ukrainian attack drones hit another Moscow-area distribution center belonging to the Russian e-commerce giant Wildberries this morning, setting it on fire. pic.twitter.com/09A0sJucij

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) July 28, 2026

Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Ukraina ründas Moskva oblasti Tšehhovi linnas asuvat teraskonstruktsioonide tehast. Samuti rünnati okupeeritud Krimmis Feodossia linna elektrialajaama, mille tagajärjel jäi suur osa linnast elektrita.

Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi ütles, et droonid on viimase kolme päeva jooksul tabanud Krimmis 14 energeetikarajatist. See on poolsaarel elektrikatkestusi süvendanud veelgi. 

Venemaa poolt ametisse seatud energiaettevõte Krõmenergo teatas, et Krimmis on jõustunud elektripiirangud. Ettevõte viitas pärast Ukraina rünnakuid keerulisele olukorrale poolsaare loode-, ida- ja lõunaosas.

"Katkestused toimuvad lühikese etteteatamisega. Olenevalt olukorrast igas elektrivõrgu piirkonnas," seisis Krõmenergo teates.

"Praegu ei ole võimalik poolsaare mõnedesse asulatesse elektrit tarnida," lisati Krõmenergo  avalduses.

Elektrivarustuse olukord halvenes Krimmis juba varem, kui Ukraina võttis üha enam sihikule energeetikarajatisi. Okupeeritud poolsaare Vene võimud on teatanud laialdastest voolukatkestustest. 

Sevastopoli okupatsioonivõimude kuberner Mihhail Razvožajev tunnistas esmaspäeva hommikul, et linna elektrivarustus on ajutiselt piiratud vajaliku meetmena ja avalikud teenused on lülitunud varutoitele.

ISW: rindel ei ole toimunud suuremaid muutusi

Sõjauuringute Instituudi (ISW) viimase ülevaate kohaselt ei ole Ukraina rindel lähipäevade jooksul toimunud suuremaid muutusi.  

Vene väed jätkasid rünnakuid Ukraina põhjaosas, kuid kinnitatud territoriaalseid edusamme ei saavutatud. Piirkonnas käivad jätkuvalt ägedad lahingud. Vene väed üritavad ka Lõmani ja Siverski suunal parandada oma taktikalist positsiooni, kuid pole suuremaid edusamme teinud

Donetski oblastis jätkusid intensiivsed lahingud. Vene väed püüdsid edasi liikuda nii Tšassiv Jari kui ka Toretski piirkonnas. Kõige ägedamad lahingud käivad aga Pokrovski piirkonnas, mis on ühtlasi Vene vägede peamine rünnakusuund.

Zelenski rääkis Portsmouthis asuvatest Ukraina miinitõrjelaevadest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et viit praegu Ühendkuningriigis paiknevat Ukraina miinitõrjelaeva kasutatakse pärast sõja lõppu Ukraina veekogude miinidest puhastamiseks.

"Portsmouthi mereväebaasi külastuse ajal käisime koos Ühendkuningriigi peaministri Andy Burnhamiga miinitõrjelaeva Tšerkassõ pardal. Ukraina sai selle laeva Ühendkuningriigilt 2023. aasta jaanuaris. Kokku paikneb Portsmouthi mereväebaasis viis Ukraina miinitõrjelaeva ehk Melitopol, Mariupol, Henitšesk, Tšerkassõ ja Tšernihiv," ütles Zelenski.

Riigipea rõhutas, et laevad jäävad Portsmouthi kuni sõja lõpuni ning saavad seejärel läbi viia miinitõrjeoperatsioone Ukraina vetes.

"Ukraina on mereriik ja me töötame pidevalt selle nimel, et tugevdada oma võimekust selles valdkonnas. Tänan Ühendkuningriiki ja kõiki meie partnereid, kes meid selles aitavad," sõnas Zelenski.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 442 140 (+1560);

- tankid 12 226 (+1);

- jalaväe lahingumasinad  25 038 (+6);

- suurtükisüsteemid 46 902 (+71);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1970 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1519 (+0);

- lennukid 439 (+0);

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 2054 (+16);

- operatiivtaktikalised droonid 431 310 (+1755);

- tiibraketid 4950 (+6);

- laevad/kaatrid 34 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 126 850 (+548);

- eritehnika 4476 (+4);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.