Avalike teenuste üks suuremaid väljakutseid on ajakriitilistes olukordades sama: kuidas saada sündmuskohast võimalikult kiiresti usaldusväärne pilt, teha õige otsus ja suunata piiratud ressursid sinna, kus neid päriselt vajatakse. Politsei ja pääste ning kriisijuhtimise jaoks ei ole see pelgalt tehnoloogiline küsimus, vaid otseselt inimeste turvalisuse, riigi toimepidevuse ja reageerimisvõime küsimus.

Just siin muutuvad üha olulisemaks niinimetatud pesadroonid ehk droonid, mis paiknevad eelnevalt määratud kohtades automaatsetes dokkimis- ja laadimisjaamades ning on valmis häire korral kiiresti õhku tõusma. Rahvusvaheliselt tuntakse sellist lähenemist sageli mõistena "drone as first responder" — droon kui esmareageerija. Selle mõte ei ole asendada politseinikku, piirivalvurit või päästjat, vaid anda neile enne sündmuskohale jõudmist parem olukorrateadlikkus.

Kiirem info sündmuskohalt

Kui tavapäraselt jõuab esmane info sündmuse kohta häirekeskusesse helistaja kirjelduse, patrulli saabumise või hilisema kaamerapildi kaudu, siis pesadroon võimaldab tuua õhust vaate sündmuskohale juba esimeste minutite jooksul. See aitab hinnata, millisele liiklusõnnetusele, avaliku korra rikkumisele, vägivallaohule, tulekahjule, kadunud inimese otsingule, piirijuhtumile või muule kiiret sekkumist vajavale olukorrale reageeritakse.

Oluline ei ole üksnes kiirus, vaid otsuse kvaliteet: mida paremini on olukord teada, seda täpsemalt saab reageerida ning vajalikud lisajõud juba enne esimese patrulli või päästeauto saabumist teele saata.

Rahvusvaheline kogemus, millest allpool kirjutan, näitab, et tegemist ei ole enam üksiku tehnoloogilise katsetusega, vaid avaliku turvalisuse uue tööviisiga. Arvestada tuleb, et pesadroonide arendamist ei saa ega tohigi käsitleda üksikute seadmete ostmisena. Tegemist peab olema tervikliku võimearendusega. Droonipesa, lennuplatvorm, sideühendus, juhtimiskeskus, andmetöötlus, küberturvalisus, lennuohutus, õiguslik raamistik, väljaõpe ja avalikkuse usaldus peavad moodustama ühe toimiva süsteemi. Eraldi tähelepanu vajavad privaatsus ja andmekaitse, kuna inimesed peavad teadma, millal drooni kasutatakse, kes otsustab selle väljasaatmise, milliseid andmeid kogutakse, kui kaua neid säilitatakse ja kuidas tagatakse järelevalve.

Eestis oleks mõistlik järgmine samm valdkondade ülene katseprogramm. See peaks ühendama politsei ja pääste, lennundusjärelevalve, kohaliku omavalitsuse, andmekaitse, teadus-arendusasutused ja tehnoloogiapartnerid. Katsetada tuleks mitte ainult drooni lendu, vaid kogu teenuse mudelit häire vastuvõtmisest kuni drooni väljasaatmise, videopildi kasutamise, otsuse tegemise ja sündmuse järel analüüsini. Alles siis saab hinnata, millist tegelikku kasu selline süsteem Eesti oludes annab.

Droon on avaliku turvalisuse võime

Ameerika Ühendriikides on üks tuntumaid näiteid California osariigis asuv Chula Vista, kus politsei kasutab droone väljakutsetele reageerimise toetamiseks. Droon saadetakse sündmuskohale sageli enne patrulli või paralleelselt patrulliga ning selle videopilt aitab juhtimiskeskusel ja politseinikel juba enne kohalejõudmist mõista, mis tegelikult toimub. Selline mudel aitab paremini otsustada, millist ressurssi on vaja, kui suur on oht ja kuidas sündmusele kõige turvalisemalt reageerida.

Belgias on pesadroonide kasutust arendatud riigiülese avaliku turvalisuse võrgustikuna. Citymeshi SENSE-lahenduse eesmärk on rajada droonipesade võrgustik, mis toetab politsei ja päästeteenistuste tööd hädaolukordades. Droonid paiknevad eelnevalt määratud kohtades, on ühendatud sidevõrku ning saavad anda sündmuse algusminutitel operatiivjuhtidele reaalajas õhust ülevaate. Nokia ja Citymeshi info järgi hõlmab SENSE-lahendus 70 Drone-in-a-Box üksust 35 hädaabipiirkonnas, droonid on varustatud video- ja termokaameratega, neid juhitakse kaugelt ning eesmärk on koguda infot kriitilise esimese 15 minuti jooksul pärast väljakutset. Belgia näide on oluline, sest see ei käsitle drooni üksiku asutuse erivahendina, vaid osana laiemast hädaabiteenuste toetamise süsteemist.

Šveitsis on tähelepanuväärne Swisscom Broadcasti ja Nokia koostöö, mille eesmärk on arendada üleriigilist drooniteenuse võrgustikku. Nokia teatel valis Swisscom Broadcast Nokia üleriigilise Drones-as-a-Service võrgu loomiseks ning plaanis on 300 Nokia Drone-in-a-Box üksust. Selle mudeli keskne mõte on pakkuda droonivõimekust teenusena, kus avaliku turvalisuse asutused ja kriitilise taristu haldajad saavad vajadusel kasutada automaatseid droonilahendusi hädaolukordadele reageerimiseks, objektide kaitseks või taristu kontrolliks. Samuti näitab Šveitsi kogemus, et autonoomsed droonid võivad toetada kadunud või abivajavate inimeste otsimist keerulisel maastikul, kus helikopteri või maapealse meeskonna kasutamine on aeglane, piiratud või riskantne.

Ühendkuningriigis arendatakse droonide kui esmareageerijate kasutust politsei õhutoetuse loomuliku arenguna. Näiteks Norfolk Constabulary katsetuses paikneb droon ilmastikukindlas pesas hoone katusel, kust seda saab häire korral kaugjuhitult välja saata. Droon edastab reaalajas pilti juhtimiskeskusesse ning aitab otsustada, millist lisajõudu sündmusele vaja on. Ühendkuningriigi näide on Eesti jaoks oluline ka seetõttu, et seal seotakse droonide kasutamine laiemalt juhtimiskeskuste, lennuohutuse, väljaõppe ja tulevase kauglendude (BVLOS) võimekuse arendamisega.

Need näited kinnitavad ühist suunda, et droon ei ole enam ainult sündmuskohale kaasa võetav abivahend, vaid muutub järjest enam eelpaigutatud, kiiresti käivitatavaks ja juhtimissüsteemidega seotud avaliku turvalisuse võimeks. Eesti jaoks on see areng eriti tähenduslik. Meil on piiratud inimressurss, hajaasustus, pikk maismaa- ja merepiir, saared, sadamad, kriitiline taristu ning üha keerulisem julgeolekukeskkond. Iga lahendus, mis aitab saada sündmuskohast kiiremini selgema pildi, suurendab avalike teenuste mõjusust.

Kes kujundab Eesti lahendused?

Pesadroonide puhul ei peaks Eesti küsima, kas see tehnoloogia tuleb. Küsimus on, millal tuleb ja kuidas me selleks valmistuma peaksime. Pesadroonide tehnoloogia on muudes valdkondades juba kohal. Nii kasutatakse Eestis pesadroone oluliste suurte ehitusobjektide igapäevaseks ülemõõtmiseks, mis hoiab kokku aega ja raha ning tagab parema kvaliteedi.

Seega on selge, et esmareageerivad pesadroonid on ühel hetkel olemas. Küsimus on selles, kas me kujundame oma lahenduse ise — oma õigusruumi, julgeolekuvajaduste, geograafia ja avaliku huvi järgi — või jääme hiljem üle võtma teiste loodud mudeleid. Eesti vajab arukat, turvalist ja süsteemset lähenemist. Õigesti arendatuna võivad pesadroonid aidata avalikel teenustel reageerida kiiremini, tegutseda täpsemalt ja kaitsta inimesi paremini.