Dobrindt teatas, et ööl vastu kolmapäeva Leipzigi/Halle lennujaama lennuraja lähedalt leitud lõhkeainega droon kujutas endast hübriidrünnakut, mis viis ohu uuele tasemele.

Saksamaa alustas kolmapäeval terrorismivastast menetlust, kui drooni tõttu suleti osa Euroopa ühest suurimast kaubandussõlmest, vahendas Reuters.

"Droonide märkamist ja drooniohte hübriidkontekstis teame juba varasemast, kuid lõhkeainega varustatud droon lennujaama territooriumil tähistab täiesti uut ohustsenaariumi," ütles Dobrindt kolmapäeva õhtul pärast erakorralist kohtumist Saksamaa julgeolekuteenistuste juhtidega.

Saksa meedia teatel näitas kohtuekspertiis, et tegemist oli ilmselt sõjaväes kasutatava ülimalt plahvatusohtliku lõhkekehaga.

Lennujaama töötajad avastasid drooni öösel lõunapoolse lennuraja lähedal asuvalt suletud kaubaalalt. Lennuliiklus peatati ning mitu õhusõidukit suunati teistele lennuväljadele.

Võimude sõnul reisijad ega lennujaama töötajad ohus ei olnud ning hommikuks taastus enamik lennuliiklusest, kui üks lennurada taas avati.

Siseministri sõnul on kõik oletused lõhkeaine, drooni, selle päritolu ja rünnaku korraldajate kohta praegu uurimisel.

"Hübriidohtude iseloomu juurde kuulub see, et nende päritolu ei ole alati kohe selge," sõnas Dobrindt.

Meedia: drooni läheduses lennuk oli täis laskemoona

Saksa meedia teatas neljapäeva anonüümsetele allikatele viidates, et Ukraina transpordilennuki, mille kõrvalt avastati lõhkeseadeldisega droon, kaubalastiks oli laskemoon.

Saksa rahvusringhääling ARD vahendas meediakanalite WDR , NDR ja Süddeutsche Zeitung (SZ) infot, et Antonovi transpordilennuk, mille kõrvalt lõhkedroon leiti, oli täis sõjaväemoona, mis oli ilmselt vahetult enne seda Prantsusmaalt Leipzigisse transporditud ja tõenäoliselt mõeldud edasi Ukrainasse saatmiseks. Selline teave pärinevat konfidentsiaalsest politseiraportist

 ARD tõdes, et tänu drooni õigeaegsele avastamisele ja kahjutuks tegemisele pääses Leipzigi/Halle lennujaam napilt katastroofist, mille sõjamoona täis lennuki plahvatamine oleks põhjustanud.

Ümbersuunatud lennuk põrkus tundmatu objektiga

Uurijad selgitavad ka seda, millega põrkus õhus kaubalennuk, mis suunati häire ajal Ida-Saksamaal asuvast lennujaamast teisele marsruudile.

Võimude teatel tuvastati pärast lennuki maandumist Hannoveris sellel väiksemaid vigastusi. Juhtumiga kursis oleva allika sõnul kuulus lennuk DHL-ile.

Lennujaama lõunapoolne lennurada, mis on oluline sõlmpunkt DHL-i ja Ukraina lennufirma Antonov Airlines jaoks, jäi võimude teatel suletuks seniks, kuni pommieksperdid drooni kontrollisid ja selle süütemehhanismi eemaldasid.

Leipzigi lennujaama kaudu teenindatakse ka NATO sõjalist transporti, muuhulgas Ukraina varustamist.

Antonov Airlines on kasutanud Leipzigi/Halle lennujaama oma tegevusbaasina alates Venemaa täiemahulisest sissetungist 2022. aastal.

Viimane juhtum drooniohtude seerias

Saksamaa lennujaamad on kõrgendatud valmisolekus pärast seda, kui droone on tuvastatud mitmete oluliste objektide kohalt, sealhulgas sõjaväerajatiste, energiaterminalide, meresadamate ja logistikaettevõtete.

"Praegu toimuv näitab ka seda, et kuude eest tehtud hinnang, mille kohaselt on ohutase kõrge, oli õigustatud," ütles Dobrindt ajakirjanikele.

Liidupolitsei teatel võivad droonilendude taga olla Venemaa agendid.

Kui eksperdid olid kinnitanud, et droon kandis lõhkeainet, võtsid uurimise üle terrorismivastase võitluse uurijad.

"Selliseid ohuolukordi ei korralda amatöörid. Need nõuavad väga professionaalset ettevalmistust ning teostust," sõnas Dobrindt ajakirjanikele.

Leipzigi lennujaama peetakse relvasaadetiste, sealhulgas Ukraina sõjaga seotud relvasaadetiste sõlmpunktiks. Vaid kaks aastat tagasi pääses see napilt katastroofist, kui Suurbritanniasse teel olnud pakk süttis DHL-i sealses logistikakeskuses maapinnal põlema. Juurdlus näitas, et tegemist oli Venemaa luureteenistuste läbiviidud operatsiooniga. Leedus, kust pakk teele saadeti, on praegu kohtu all viis väidetava sabotaaživõrgustiku kahtlustatavat liiget.

Euroopa julgeolekuasutused on uurinud 2024. aastal pakenditesse peidetud lõhkeseadeldiste plahvatamiste juhtumeid.

Saksa siseministeeriumi pressiesindaja teatas, et selles etapis ei ole võimalik tuvastada seost sellenädalse juhtumiga.

Venemaa on eitanud igasugust seotust 2024. aasta juhtumite ja hiljutiste droonilendudega.

Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on Saksamaal sagenenud ka tundmatute droonide vaatluslennud kriitilise infrastruktuuri ning sõjaväeobjektide lähistel. Ainuüksi aasta esimesel poolel registreeris Saksamaa lennuliiklusteenistus (DFS) umbes 145 loata droonilendude tõttu toimunud häiret Saksamaa lennujaamade ümbruses. Enamikul juhtudel ei suuda võimud droonide operaatoreid tuvastada.

Saksa föderaalpolitsei on hinnanud, et droonide taga võib olla Venemaa, kuid Moskva on igasugust seotust intsidentidega eitanud.