Väljaandega rääkinud kolme ametniku sõnul soovib Prantsusmaa tugevdada EL-i välisasjade kõrge esindaja rolli, kellena töötab praegu Kaja Kallas. Saksamaa seisukoht on palju ebaselgem, kuid mõned Berliini ametnikud on käinud välja vastupidise mõtte: Kallase volitusi tuleks hoopis kärpida ja anda need üle Euroopa Komisjonile.

Valitsuste ja EL-i kõrgeimate ametnike seas valitseb tunne, et miski peab välisteenistuse (EEAS) kohapealt muutuma, kuid pole selge, mis täpselt.

"Kõigepealt tuleb selgeks teha, kes mida teeb," ütles Kallase eelkäija Josep Borrell. "Selleks et EL saaks maailmas end kindlamalt kehtestada, peavad institutsioonide rollid olema selged... Sest kui pole teada, kes mille eest vastutab, ei saa loota ka mõjukusele."

Peaaegu kõik Politico allikad nõustuvad, et olukord on kiireloomuline: USA ja Hiina kasutavad oma huvide edendamiseks üha enam vahendeid alates kaubandus- ja tööstuspoliitikast kuni tehnoloogiani, kuid EL-i poliitika kujundamine on endiselt killustunud. Kuigi välisteenistus juhib välis- ja julgeolekupoliitikat, kontrollib Euroopa Komisjon paljusid jõuhoobasid ja rahalisi vahendeid, mida on vaja EL-i mõju avaldamiseks välismaal.

Kuigi suurtest muudatustest räägitakse reeglina suletud uste taga, leiab just Prantsusmaa, et on aeg sel teemal avalikku arutelu pidada.

Prantsusmaa pooldab välisteenistuse rolli tugevdamist

Prantsusmaa on oma eelistuses juba kokku leppinud. Kolme ametniku ja Politico poolt nähtud aruteludokumendi kohaselt soovib Pariis laiendada välisteenistuse juhi volitusi.

Sellele aitab kaasa ka asjaolu, et praegune välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas kuulub tsentristlikku poliitilisse ühendusse Renew – samasse Euroopa tasandi parteisse, kus on Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Pariis toetas tugevalt Kallase ametisse nimetamist ka 2024. aastal.

Suund tugevdada välisteenistuse rolli on kogunud hoogu juba mõnda aega. Kui Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot esines märtsis välisteenistuse suursaadikute aastakonverentsil, avaldas ta Kallasele toetust. Ühe EL-i ja ühe Prantsuse ametniku sõnul kinnitas minister seda toetust ka kohtumisel Kallasega Pariisis 12. juunil.

"Prantsusmaa toetab välisteenistuse tugevdamist ja ministri seisukoht ei ole muutunud ajast, mil ta suursaadikute konverentsil selle nõrgestamise vastu sõna võttis," ütles veel üks Prantsuse ametnik.

Mida see praktikas tähendab ja kas teised olulised pealinnad, eriti Berliin, seda ettepanekut lõpuks toetavad, on lahtine küsimus, rõhutab Politico.

Kui välisteenistus loodi, panustas tuumarelva omav Prantsusmaa sellesse palju. Asutuse peasekretäriks lähetas Pariis endise Washingtoni suursaadiku ja Euroopa diplomaatia veterani Pierre Vimont. 

Märgina Pariisi jätkuvast panustamisest välisteenistusse teatas Prantsusmaa eelmisel nädalal, et Prantsuse välisministeeriumi raskekaallane David Cvach saab kaitseküsimuste eest vastutavaks asepeasekretäriks. Selline samm võimaldab Pariisil säilitada olulise ametikoha ning ühtlasi tugevdada NATO ja EL-i vahelisi sidemeid.

Prantsuse võimud on muudatuste tempo osas erinevatel seisukohtadel. Macroni valitsusel on kiire institutsioonide kindlustamisega enne järgmise aasta presidendivalimisi, mis võivad arvamusküsitluste kohaselt tuua võimule euroskeptikud Jordan Bardella või Marine Le Peni. Prantsuse aruteludokumendis pakutakse välja ajakava, mis viidaks lõpule enne 2027. aasta valimisi.

Samas soovib Pariis globaalse ebakindluse, eriti Ukraina sõja ja Hormuzi väina konflikti tõttu vältida EL-i diplomaatilise haru destabiliseerimist, märkis üks konfidentsiaalsete aruteludega kursis olev Prantsuse ametnik.

Vastakad signaalid Saksamaalt

Saksamaa soovid on vähem selged eelkõige sealse valitsuse olemuse tõttu, mis kujutab endast liidukantsler Friedrich Merzi paremtsentristlike kristlike demokraatide ja vasaktsentristlike sotsiaaldemokraatide koalitsiooni.

"Berliinil puudub ühtne välispoliitiline visioon," ütles Euroopa Parlamendi väliskomisjoni kuuluv Saksa roheliste eurosaadik Hannah Neumann, kelle erakond on Berliinis opositsioonis. "Saan ka ise Berliinist vastakaid signaale olenevalt sellest, kellega räägin."

Kindel näib aga see, et Saksamaa soovib struktuurseid muudatusi EL-i välispoliitika tõhustamiseks, arvatavasti Euroopa Komisjoni volituste suurendamise kaudu, kinnitasid kaks Politicoga rääkinud diplomaati pärast arutelusid oma Saksa kolleegidega.

Saksa valitsuse esindaja Brüsselis keeldus kommentaaridest.

"Välis- ja julgeolekupoliitika ülesanded Brüsselis peavad olema nii selgelt piiritletud kui ka koondatud," ütles Saksamaa välisminister Johann Wadephul mais peetud kõnes. "Selleks tuleb Euroopa Liidu välisteenistus Euroopa Komisjoniga tihedalt lõimida," lisas ta.

Samas kõnes kutsus Wadephul üles langetama välispoliitilisi otsuseid kiiremini, kasutades ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamust. Ta möönis, et isegi mitte pool EL-i 27 liikmesriigist pole sellega nõus, ning lubas asja edendamiseks "pöörduda kõigi liikmesriikide, sealhulgas nende poole, kes jäävad skeptiliseks.

Kolm võimalikku mudelit

Diplomaatide sõnul peavad muudatuste elluviimiseks nendega nõustuma EL-i liidrid – seda eeldatavasti pärast seda, kui Kallas ise on vastava ettepaneku esitanud. Protsess peaks lõpule jõudma enne Prantsusmaa valimisi aprillis. EL-i välisministrid alustavad küsimuse arutamist septembri alguses Iirimaa idaranniku linnas Wicklow's.

Prantsusmaa aruteludokument, mida ametnikud ja diplomaadid kirjeldavad kui algfaasis olevat paberit stsenaariumide kaardistamiseks, esitab valikud EL-i välispoliitilise arhitektuuri reformimiseks.

Dokumendis leitakse, et ühenduse välispoliitilisi hoobasid "ei kasutata tingimata optimaalselt" ja kutsutakse üles tugevdama pealinnu esindava ülemkogu rolli nende juhtimises. 

Kaheleheküljelises dokumendis visandatakse kolm võimalikku mudelit: Euroopa Komisjonile suuremate volituste andmine, välisteenistuse nihutamine ülemkogule lähemale või mõlema institutsiooni samaaegne tugevdamine.

Kolmanda variandi kohaselt saaks Kallas Euroopa Komisjonis märgatavalt suurema võimu. Temast saaks esimene juhtiv asepresident, kelle alluvusse kuuluksid volinikud ja peadirektoraadid, mis vastutavad selliste valdkondade eest nagu välisasjad, kaubandus ja arengukoostöö.

Dokumendi kohaselt võiks viimane mudel, mis on diplomaatide ja analüütikute sõnul Pariisi eelistus, osutuda vastuvõetavaks ka Euroopa Komisjonile. Ometi võib see kujuneda keeruliseks, arvestades Kallase ja komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni keerulisi suhteid.

Prantslased ei soovi von der Leyeni rolli tugevnemist

Prantslased ei soovi anda von der Leyenile rohkem võimu, ütles Pariisis asuva mõttekoja Jacques Delors'i Instituudi teadur Guillaume Duval, kes oli varem Borrelli kõnekirjutaja.

Prantsusmaa soovib "selget hierarhilist struktuuri Euroopa Komisjoni sees," sõnas Duval.

"Pariisi jaoks on põhiküsimus saada komisjoni sisse väga tugev välisasjade ja julgeolekupoliitika asepresident," ütles ta. "Oleks loogiline, kui välisteenistusest saaks üks komisjoni peadirektoraatidest, mida ei juhi mitte komisjoni president, vaid kõrge esindaja komisjoni asepresidendina ja ühtlasi ülemkogu liikmena."

Kallas täidab juba praegu kahte rolli: ta on nii Euroopa Komisjoni asepresident kui ka EL-i välis- ja kaitseministrite kohtumiste eesistuja. Praktikas aga ei ole kõrgel esindajal teiste volinike üle tegelikku võimu, väitis Duval.

Ta tõi näiteks eelmise komisjoni koosseisu. Borrelli ametiajal võttis toonane laiendusvolinik Olivér Várhelyi Iisraeli-poliitikas juhtrolli ning tegi, mida tahtis, Borrelliga nõu pidamata. Kui Borrell kaebas, oli Várhelyil von der Leyeni toetus. 

Kelle käes on rahakott

Mõned muudatused EL-i välispoliitika toimimises on juba vaikselt aset leidnud. Kuna von der Leyen on pikka aega nõudnud "geopoliitilisemat" komisjoni, on välisteenistuse loomisel 2010. aastal tehtud kompromiss surve all. Pandeemia ajal näitas von der Leyen, et suudab komisjoni rolli laiendada, koordineerides ühenduse vaktsiinioste.

Euroopa Komisjonile veelgi suurema välispoliitilise rolli andmine tähendaks selle suuna jätkamist.

Osa sellest saavutataks lihtsalt välisteenistuse rahastuse vähendamise teel, nentis Politico.

Kuigi välisteenistus vastutab suure osa EL-i välis- ja julgeolekupoliitika eest, asuvad rahalised vahendid suures osas mujal. Välisteenistuse ligi 900 miljoni euro suurune eelarve on suunatud peamiselt halduskuludeks, nagu personal, hooned ja EL-i esindused välismaal. Seevastu arenguprogrammid saavad umbes 11 miljardit eurot, kuid kuuluvad lõpuks Euroopa Komisjoni pädevusse.

Ehkki oleks liialdus seostada kõiki välisteenistuse struktuuri vigu isikutega, rõhutavad diplomaadid nende seost. Kõik neli poliitikut, kes on välisteenistuse loomisest saadik kõrge esindaja ametit pidanud – Briti Catherine Ashton, Itaalia Federica Mogherini, Hispaania Josep Borrell ja praegune esindaja Kaja Kallas –, on selles süsteemis navigeerida püüdes saanud tugeva kriitika osaliseks.

Mitme diplomaadi sõnul muudavad Kallase eksisammud – sealhulgas ütlus, et "vaba maailm vajab uut liidrit" – valitsustele tema rolli tugevdamise poolt argumenteerimise keerulisemaks.

Teised ametnikud on aga Kallasele ette heitnud, et ta läheneb tööle liialt nagu peaminister, suutmata kohanduda Brüsseli institutsiooniliste piirangutega.

"Üleminek riigi ja süsteemi esinumbri kohalt üheks paljudest komisjoni asepresidentidest ei pruugi olla kõige lihtsam," märkis Londonis, Brüsselis ja Berliinis tegutseva mõttekoja Center for European Reform asejuht Ian Bond.