Bloomberg viitas allikana kinniste läbirääkimiste käiguga kursis olevatele ametnikele.

Väljaande andmetel sisaldub vastav piirang Euroopa Liidu 21. sanktsioonipaketi eelnõus, mida liikmesriigid peaksid lähiajal arutama. Uue paketi eesmärk on suurendada survet Moskvale seoses selle täiemahulise sissetungiga Ukrainasse ning see sisaldab mitmeid meetmeid Venemaa majanduse, energiasektori ja finantsasutuste vastu.

Bloombergi teatel ei ole Rooma ja Pariis iseenesest vastu ideele, et Venemaa agressioonis osalenud isikuid ei lubata Euroopa Liitu. Kuid mõlemad riigid kardavad, et praegune sõnastus võib luua aluse laiemale keelule Vene kodanikele üldiselt. Lisaks usuvad nad, et selliseid piiranguid on otstarbekam reguleerida viisapoliitika ja mitte sanktsioonimehhanismi kaudu.

Väljaande allikad märgivad samuti, et Itaalia ja Prantsusmaa on juhtinud tähelepanu selle algatuse rakendamise praktilisele probleemile. Pakutud lähenemisviis jätab sisuliselt liikmesriikide endi otsustada, kes sõjategevuses osales ja kes mitte, mis võib osutuda keeruliseks ülesandeks.

Venemaa endiste sõjaväelaste küsimus ei ole aga ainus vaidlusalune punkt. Väljaande teatel jätkuvad arutelud ka Vene nafta hinnalae mehhanismi üle. Eelmisel aastal võttis Euroopa Liit kasutusele dünaamilise mehhanismi, mille eesmärk on tagada Vene nafta müük turuhinnast allahindlusega. Maailma energiahindade kõikumise tõttu vajab see instrument aga läbivaatamist.

Teiste paketi meetmete hulka kuuluvad sanktsioonid pankade, krüptovaluutaoperaatorite ja piirangutest kõrvale hiilida aitavate tankerite vastu, samuti uued kaubanduspiirangud kriitilistele mineraalidele, metallidele ja maakidele.

Eraldi tehakse ettepanek laiendada sanktsioonirežiimi, mis kehtib praegu Venemaa naftat piirangutest mööda hiilides transportivatele laevadele ja ka Venemaa veeldatud maagaasi transpordile. Sammu eesmärk on allikate sõnul takistada ennetavalt Moskvat loomast veel üht varilaevastikku LNG transportimiseks.

Lisaks väljendavad mitmed liikmesriigid muret plaanide pärast piirata teatud tüüpi Venemaa kalatoodete importi. Samal ajal plaanib EL kehtestada ekspordikontrolli umbes paarikümnele ettevõttele eelkõige Hiinast, Indiast, Türgist ja Kesk-Aasia riikidest, mis võivad Brüsseli hinnangul varustada Venemaad relvade tootmiseks vajalike kaupadega.