Möödunud aasta tippkohtumisel Haagis lubasid NATO liitlased, et hiljemalt 2035. aastaks eraldatakse kaitsele viis protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Otsus tehti suuresti USA nõudmisel. Seekord Ankaras tahavad eurooplased näidata, et need ei olnud vaid tühjad sõnad.

"Siin, Ankaras ootan ma, et riigid esitaks selged, konkreetsed ja usutavad plaanid kuidas jõuda viie protsendi eesmärgini. Edusammud, mida me seni näinud oleme on muljetavaldavad. Ainult pärast ühe aasta möödumist kümneaastasest projektist näeme, et Euroopa liitlased ja Kanada investeerivad juba ligikaud neli protsenti SKP-st kaitsesse ning julgeolekusse," rääkis NATO peasekretär Mark Rutte kohtumise eelsel pressikonverentsil.

Kaitsekulud on tõesti tõusnud ja eurooplased on seda teinud mõeldes sellele, kuidas ennast paremini kaitsta, kuid kogu pilt pole päris nii ilus kui Rutte sõnadest võib mulje jääda.

Lääne-Euroopa suurriigid on küll nüüdseks ületanud NATO eelmise, kahe protsendi eesmärgi, kuid idatiiva riikide kaitsekulude tõusuga nad sammu ei pea. Isegi arvestades, et tegelikult nõuab NATO vaid 3,5 protsendi kulutamist otsestele kaitsekuludele ning 1,5 protsendi panustamist julgeolekuga laiemalt seotud projektidele.

Briti kaitseminister astus hiljuti tagasi, öeldes, et valitsus pole teinud piisavalt kaitsekulude tõstmiseks. Nüüd, kui ka peaminister on vahetumas, on ebaselge kui kiiresti suudab London NATO-s lubatud sihid täita.

Võlakoorma all ja juba presidendivalimisi ootav Prantsusmaa plaanib kaitsekulud aastakümne lõpuks tõsta 2,5 protsendini SKP-st. Itaalia on veidi tempokam ja peaks kolmapäeval teatama kulude tõusust 2,8 protsendini juba sellel aastal. Hispaania aga ei kavatsegi kulutada rohkem kui 2,1 protsenti.

Kolm väiksemat liitlast Tšehhi, Sloveenia ja Albaania pole aga veel isegi suutnud kahe protsendi eesmärki püüda.

Tippkohtumise kõige olulisem küsimus on kuidas näeb seda Valge Maja. Pärast tüli Gröönimaa üle, USA etteheiteid, et Euroopa ei tahtnud Hormuzi väinas panustada ja teisi lahkhelisid loodab NATO näidata, et kaitsealliansi kõige tähtsam alustala - Euroopa ja USA lubadus üksteist kaitsta - on ikkagi raudkindel.

Seda kinnitust loodavad eurooplased kuulda USA presidendi Donald Trumpi
suust kolmapäeval pärast kohtumise lõppu.