Anne kanali reostusmurele loodetakse selgitust kiiremast andmekogumisest

Anne kanali veekvaliteedi andmeid saab sel suvel jälgida veebiplatvormil reaalajas. Ühtlasi võiks andmete senisest kiirem kogumine aidata välja selgitada sellegi, kust Anne kanalis alatasa esinev bakteriaalne reostus pärineb.
Varem on ka näiteks Tartu Anne kanalis veekvaliteedi seire põhinenud peamiselt terviseameti proovivõtmistel, mille tulemused jõuavad inimesteni aga mitmepäevase hilinemisega. Andmete viibimine võib omakorda kaasa tuua mitmeid probleeme, ütles Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.
"Kui rannas tõesti mingi reostus on, siis me saame sellest teada alles mõne aja pärast. Ja teine probleem on siis vastupidine, eriti kui meil on näiteks mererand, siis seal tuul muutub, rannas vesi vahetub ja tegelikult on rand puhas, aga meil on punane lipp väljas. Nii et tegelikult me tahaksime saada palju kiiremat informatsiooni selle veekvaliteedi kohta," rääkis Tenson.
Algatatud Fin Est Targa Linna Tippkeskuse katseprojekti Linnasulps eesmärk ongi muuta ujumisvee kvaliteedi hindamine kiiremaks, täpsemaks ja kõigile kättesaadavaks. Selleks kasutavad teadlased näiteks Tartus läbiviidava projekti raames Anne kanali kaldal olevat väikest kapikest. Kapi sees on pump, mis kanali vett vajalike sensorite juurest kogu aeg läbi pumpab.
Tensoni selgituse järgi katsetatakse olemasolevaid sensoreid, mis mõõdavad bakterite tegevuse parameetreid vees. "Võib neid panna mõnesid iga mõne minuti või iga poole või tunni tagant tulemust mõõtma, informatsiooni edastama. Kas neid siis saab üksikuna või mingisuguses kombinatsioonis niimoodi tööle panna, et nad komplementeeriksid seda klassikalist standartmedootikat ja me saaksime veekvaliteedi kohta informatsiooni kiiresti," lausus Tenson.
Nii omakorda on veebilehel inimestele reaalajas nähtav info näiteks Anne kanali veetemperatuuri, - kvaliteedi ja ka vetikate aktiivsuse kohta. Andmete sel viisil kogumine võiks omakorda aidata välja selgitada, kust Anne kanalis aeg-ajalt esinev bakteriaalne reostus pärineb.
"Kas see reostus tuleb inimestelt, kas ta tuleb mingitelt loomadelt või lindudelt, sest näiteks see soolekepike elab kõigi soojavereliste loomade sooles, aga seal on erinevad variandid, mis mõned on spetsiifilised mõnele soojaverelisele loomale, näiteks inimesele, seale, veisele, mõnedele lindudele, niiet me saame siis öelda, kust kohast see reostus tuleb," märkis professor.
Linnasulpsu lahendust katsetatakse lisaks Tartule ka Iirimaal. Projekti eesmärk on luua usaldusväärne andmepõhine tööriist, mis aitab nii elanikel kui linnadel teha teadlikumaid otsuseid veekogude kasutamise ja haldamise kohta.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi










