Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 10. juulil kell 15.00:

- Sõrskõi: Venemaa plaanitud suurpealetung kukkus läbi;

- Ukraina rünnaku järel süttis järjekordne suur Venemaa naftatehas;

- Ukraina ründas ka mujal Venemaal asuvat naftataristut;

- Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas;

- Venemaa rünnakute tõttu hukkus Ukrainas üheksa inimest;

- Zelenski sõnul suhtub Trump Ukraina sõjaväkke väga positiivselt.

Sõrskõi: Venemaa plaanitud suurpealetung kukkus läbi

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi tegi sõjaväe esimese poolaasta tegevusest. Ta märkis, et Ukraina aktiivne kaitsetegevus vähendas 2026. aasta esimesel poolel Venemaa edasitungi tempot enam kui poole võrra.

"Vaenlane üritas alustada laiaulatuslikku pealetungi, kuid ei saavutanud tegelikult ühtegi eesmärki, vaatamata peaaegu kahekordsele ülekaalule isikkoosseisus ja tehnikas," ütles Sõrskõi pärast koosolekut, kus hinnati sõjaväe esimese poolaasta tegevust.

"Kui varem viis Vene armee aktiivseid pealetungioperatsioone läbi 13 operatiivsuunal, siis nüüd on neid maksimaalselt kuus või seitse," lisas ülemjuhataja.

Sõrskõi sõnul hoiavad Ukraina väed initsiatiivi mitmel rindelõigul. "Meie ründeoperatsioonide suhe vaenlase omadega on praegu ligikaudu 40:60," märkis ta. "Just tänu kaitseväe aktiivsele tegevusele langes Vene vägede edasitungi tempo 2026. aasta esimesel poolel enam kui poole võrra."

Ühtlasi lisas Sõrskõi, et pooled on edasitungi tempos saavutanud sisuliselt tasakaalu ning märgata on püsivat suundumust, kus kaitseväe vabastatud alade osakaal suureneb võrreldes territooriumiga, kus vaenlasel õnnestub edasi liikuda.

Samuti märkis ülemjuhataja, et Vene väed kaotavad langenute ja haavatutena keskmiselt umbes 32 000 sõdurit kuus.

Samas hoiatas Sõrskõi Venemaa alahindamise eest. "Vaenlast ei tohi alahinnata. Sõja pöördepunkt on veel kaugel."

Venemaa ei ole loobunud eesmärgist okupeerida täielikult Luhanski ja Donetski oblast ning püüab laiendada pealetungi Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastis. Samuti üritab Venemaa  luua ja laiendada puhvertsooni Ukraina põhjapiirkondades. 

Sõrskõi hoiatas, et Venemaa suurendab raketi- ja droonirünnakute intensiivsust, liugpommide kasutamist ning tsiviilisikute vastaste kuritegude arvu.

Sõrskõi tõi esile ka Ukraina esimese poolaasta kaugmaarünnakute tulemused. 

Süvarünnakutega tabati Venemaa territooriumil 697 sihtmärki, mis tekitas vähemalt 6,1 miljardit dollarit otsest ja kaudset majanduslikku kahju. Keskmaarünnakute käigus tabati samal perioodil veel 7028 Venemaa sihtmärki.

Ukraina suurtükivägi täitis 2026. aasta esimese kuue kuuga üle 456 000 lahingülesande. Raketiväed sooritasid üle 1140 rünnaku, õhuvägi andis üle 1100 löögi ning toetusüksused viisid ellu ligikaudu 1400 missiooni.

Samuti andis Sõrskõi väejuhtidele korralduse tagada eesliiniüksuste rotatsioon vähemalt iga 60 päeva järel, nimetades seda meedet elutähtsaks sõdurite elu, tervise, võitlusvõime ja õiglase kohtlemise seisukohalt.

Kriminaalrikkumiste arv Ukraina sõjaväes langes esimesel poolaastal 12 protsenti. 

Sõrskõi kinnitusel on lähikuudeks seatud "ambitsioonikad ülesanded".

Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas

Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, millel on näha, kuidas Moskvas põleb taas Kapotnja naftatöötlemistehas. Moskva linnapea ütles varem, et õhutõrje tulistas alla mitu drooni.

The Kapotnya refinery in Moscow, Russia, is burning once again. pic.twitter.com/Bk9rbdDhIy

— (((Tendar))) (@Tendar) July 10, 2026

Ukraina on ka varem süüdanud mitu korda Kapotnja naftarafineerimistehase.

Ukraina rünnaku järel süttis järjekordne suur Venemaa naftatehas

Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina droonid ründasid ööl vastu reedet Lõuna-Venemaal asuvat Ilski naftatöötlemistehast. Kohalike elanike sõnul puhkes tehases tulekahju.

Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel võis näha tehasest kerkivaid suuri põlenguleeke. Tegemist on ühe Lõuna-Venemaa suurima naftatöötlemistehasega,  rafineerimistehase aastane töötlemisvõimsus on umbes 6,6 miljonit tonni toornaftat. 

Tehas asub Krasnodari krais, umbes 500 kilomeetri kaugusel Ukraina kontrolli all olevast territooriumist. Ukraina droonid on tehast rünnanud ka varem. Viimane rünnak leidis aset 2. juunil.

Ukraina droonirünnakud on Venemaal põhjustanud ulatusliku kütusekriisi. Mitmed suured naftatöötlemistehased on töö peatanud või pidanud tootmismahtu kärpima. Hiljuti pidi näiteks töö peatama Saratovis asuv oluline Venemaa naftatöötlemistehas.

President Volodõmõr Zelenski andmetel toimus viimane rünnak tehase vastu ööl vastu 9. juulit. Allikate sõnul võis rünnakus tabamuse saada tehase ainus toornafta destilleerimisseade. Tehas suudab töödelda ligikaudu 20 000 tonni naftat päevas.

Saratovi tehas toodab üle 20 liigi naftatooteid, sealhulgas bensiini, diislikütust, kütteõli, bituumenit ja muud. Ukraina kindralstaabi andmetel aitab see tehas, mille töötlemismaht ulatus 2023. aastal 4,8 miljoni tonnini, varustada peamiselt Venemaa sõjaväge.

Ukraina ründas ka mujal Venemaal asuvat naftataristut

Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Rostovi oblasti naftataristut tabas ulatuslik õhurünnak. Lisaks tõusid hiiglaslikud suitsupilved Aasovi mere kaldal asuvas Taganrogis, kus paikneb naftaterminal. Samuti teatati, et põlema läks Aasovi linnas asuv naftahoidla.

Zelenski sõnul suhtub Trump Ukraina sõjaväkke väga positiivselt

USA president Donald Trump suhtub Ukraina sõjaväkke positiivselt ja seetõttu pani ta tähele presidendikantselei asejuhti Pavlo Palisat, kes esindab Ukraina delegatsioonis armeed, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Uudistekanali Ukrinformi ajakirjaniku andmetel tegi Zelenski selle avalduse ajakirjanikega vesteldes, kus vastas küsimusele Trumpi märkuste kohta. Enne kohtumist Zelenskiga oli Trump nimetanud presidendikantselei asejuhti Pavlo Palisat suureks kangelaseks.

"See pole esimene kord, kui Pavlo on delegatsiooni koosseisus ja meil on kohtumine Ameerika poolega. Ma mõistan president Trumpi. USA riigipea räägib meie sõjaväest tõepoolest alati positiivselt," kinnitas Zelenski.

Zelenski märkis, et USA president rõhutab sageli, et otsib rahu ning tunnustab ukrainlasi kui tugevat rahvast ja rahvust. Riigipea lisas, et Trump räägib Ukraina sõjaväest lugupidavalt.

"Arvan, et Trump pöörab Pavlole tähelepanu just seetõttu, et ta esindab delegatsioonis meie sõjaväge. Ja ma jagan täielikult tema komplimente ja sõnumit, mille ta Pavlole edastas," rõhutas Zelenski.

Ukrinformi andmetel toimus NATO tippkohtumine Ankaras 7.–8. juulil ning selle peamisteks teemadeks olid kaitsekulutuste suurendamine, alliansi Euroopa komponendi tugevdamine ja jätkuv toetus Ukrainale.

Zelenski teatas enne seda, et enne õhutõrjerakettide Patriot tootmise algust Ukrainas tuleb Ühendriikidega kokku leppida veel tehnilistes üksikasjades.

USA president Trump ütles kolmapäeval, et lubab Kiievil neid toota.

"Ja nüüd, pärast meie kokkulepet presidendiga, peavad meie meeskonnad kokku leppima kõigis ülejäänud tehnilistes aspektides," ütles Zelenski.

Zelenski teatas ühtlasi, et kuigi droonilepingut ei ole Ukraina ja Ühendriikide vahel veel allkirjastatud, siis on kahe riigi vahel lepped, mis võimaldavad mitmesugust tüüpi droonide üleandmist Ühendriikidele katsetamiseks.

"Muidugi ei ole droonileping Ukraina ja USA vahel veel allkirjastatud, kuid on teatud dokumendid, mis on juba allkirjastatud, et Ameerika pool saaks Ukrainalt katsetamise eesmärgil erinevat tüüpi droone, millest USA on huvitatud. Ja nad saavad neid meilt. Nende hulka kuuluvad õhudroonid, meredroonid ja muud tehnoloogilised seadmed," sõnas Zelenski.

Riigipea lisas, et pärast seda koostööetappi liiguvad Ukraina ja USA edasi droonilepingu juurde.

"Kuid fakt on see, et praegu käivad katsetused ja me saame väga positiivset tagasisidet," jätkas Zelenski.

Venemaa rünnakute tõttu hukkus Ukrainas üheksa inimest

Ukraina võimud teatasid reedel, et viimase ööpäeva jooksul hukkus Venemaa rünnakute tõttu üheksa inimest, 77 inimest sai vigastada. 

Venemaa väed korraldasid õhurünnaku Donetski oblastis asuvale Šabelkivka külale, hävitades elumaja ja tappes kaks tsiviilisikut. See oli osa laiemast rünnakute lainest Donetski oblasti vastu. Venemaa saatis öö jooksul teele veel 137 ründedrooni, millest Ukraina tulistas alla 114.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1460 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 416 280 (+1460);

- tankid 12 108 (+1);

- jalaväe lahingumasinad  24 912 (+6);

- suurtükisüsteemid 45 680 (+52);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1923 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1481 (+2);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1865 (+8);

- operatiivtaktikalised droonid 400 631 (+1868);

- tiibraketid 4850 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 118 249 (+339);

- eritehnika 4402 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.