Euractive kirjutab, et laias laastus on juba enne ettepaneku avalikustamist kujunenud välja viis leeri. 

Poola ja Itaalia eestvedamisel tegutsevat riikide rühma peetakse pragmaatiliseks leeriks. Need riigid soovivad leevendada süsinikukvootide kõrgest hinnast tulenevat survet ettevõtetele ja elektritarbijatele, kuna nende hinnangul kahjustab see Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning tõstab energiakulusid. Euractivi teatel kuulub sinna leeri ka Eesti. 

Teist leeri veavad Hispaania ja Holland, mis peavad heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) EL-i kliimapoliitika keskseks tööriistaks ning leiavad, et süsteem peab jääma tugevaks, et motiveerida ettevõtteid vähendama heitkoguseid. Sinna leeri kuuluvad ka suured taastuvenergia tootjad Soome ja Rootsi. 

Samal ajal toetab Euroopa suurim majandus Saksamaa senist süsteemi, kuid pooldab teatud juhtudel rahvusvaheliste süsinikukrediitide kasutamist, millega kõik liikmesriigid ei nõustu.

Tuumaenergiale toetuv Prantsusmaa pole veel ametlikult oma seisukohta avaldanud. Samas nimetas märtsis president Emmanuel Macron heitkogustega kauplemise süsteemi "struktuurselt toimivaks ja asjakohaseks".

Lisaks on riike, kes ei ole veel kindlat seisukohta võtnud ning osa neist ootab Euroopa Komisjoni ettepanekut. On ka riike, mis ei ole sisepoliitiliste põhjuste tõttu kindlat seisukohta võtnud.